Ülo Emmus 1947–2016 Peegeldused I. 1985

All vasakul: Peegeldused I Lito

All paremal: Ülo Emmus 1985.

Kaasaegne linnakeskkond võimaldab juba uusi kujutamisviise, võrreldes igavikulise Tallinna vanalinnaga. Graafilise disaineri ja plakatistina oli Ülo Emmus tundlik pigem oma reaalaja visuaalse kultuuri suhtes. Siinses määratlemata välismaise (?) linna kaubanduskeskuse kujutises on keskendutud klaasipindade ja peeglite peegeldustele, mille eesmärk on mõjuda ahvatlevalt ostjale. Kui maalikunstis võidutses 1970ndatel aastatel ja veidi hiljem hüperrealism, fotopõhine maalimine, siis siinses litograafias jõuavad nii maalikunst kui foto graafikatehnikasse. Tuletagem veelkord meelde, et 1980ndate aastate eesti kunstimaailm ei tunnistanud päris fotot ennast kunstina – see pidi olema „viidud graafikatehnikasse“, et oleks tunda ja näha kunstniku „sooja käepuudutust“. Üldkoloriit on pildil kollakas – kes teab, kas tegemist on toonase analoogfototehnika ja filmilintide eripäraga või olid kohapealsed valguslambid valitud kõik kollased?