Richard Kaljot võrreldi joonistusoskuste poolest 1940ndate alguses isegi Eduard Wiiraltiga. Tõepoolest, Kaljole võrdset on selles vallas raske leida. Tema virtuooslikkus oli vastuvaidlematu ning on vaid õnn, et lisaks vabagraafikale jõudis Kaljo 1950ndatel ka raamatuillustratsioonideni. Neis väikeseformaadilistes töödes vabanes Kaljo liigsest kunstipainest ning võis keskenduda ausalt seikluslikele, põnevatele ja literatuursetele teemadele. Kuigi tähelepanuväärsed ka kultuurilooliselt, on need tööd ennekõike olulised oma kunstimeisterlikkuse poolest. Kaljo sulg tabab varjundeid ning loob meeleolusid, paigutab inimesed ootamatutesse ruumiolukordadesse ja valib üllatavaid vaatenurki, rõhutab eriliselt inimseiklusi ümbritsevat looduslava ning valib täpselt detaile. Ilmselt just seetõttu kujutame me kõiki musketäre ja julesvernilikke uskumatuid kangelasi ette nii, nagu Kaljo seda soovis. See tähendab aga – meile on loodud terve omaette uus maailm.