Priidu Aavik 1905–1991 Kivid. 1979

Rannamotiivide seas on Priidu Aaviku töö kahtlemata omapärane. Lugematul arvul on loodud romantilisi päikeseloojanguid ja -tõuse, imetletud lainete laksumist ja rannamaastiku loodust. Aavik seevastu võtab samas võimalikult mitteedeva motiivi, kuid näeb sealgi oma poeesiat. Sarnaselt teatud osale eesti luulest ei kõnele ka Aavik üleelulisest värvikirevusest, vaid vaiksest ning tõsisest, ajaloost ja püsimajäämisest. Aegade möllus ankurdab Aavik nii ennast kui ka oma kunsti millegi püsivama külge, nähes ilu ka seal, kus edev ei olda.