Olav Maran 1933 Vaikelu lauakellaga. 1988

Olav Maran on öelnud, et vaikelumaalimise mõte on loomult elutute esemete elustamine, soov tuua välja neis peituv idee, panna nad inimesega suhtlema. Ta ei soovi kujutada vanu esemeid lihtsalt seetõttu, et imetleda nende välist ilu, vaid et tuua välja nende sisemuses peituv igavikuline mõõde ja idee. "Ese on sümbol, mis kätkeb endas kogu looduse ja elukeskkonna tähendust," on Olav Maran öelnud. "Taies on ju tegelikult kunstniku maailmamudel, "maailma olemise põhivalem", nagu tema seda tunnetab." Oluline osa Marani vaikeludest on põhimõtted, kuidas seadeldist kokku panna. Esmalt: kompositsiooniliselt võiks moodustada esemetest püramiid. Teiseks: seadeldises peab olema eluslooduse moment. Kolmandaks: väike irratsionaalne moment, näiteks potilt tõstetud kaas või kummalise kujuga kulp antud töö esiplaanil.