Mari Kurismaa 1956 Põhjamaa taevad. 1992

Mari Kurismaa looming on Eesti kunstiajaloos eraldi peatükk, millel on siiski suhteliselt kitsad ajalised piirid. Ta maalis 1980ndatel ning ka 1990ndatel ja seetõttu on tema maalilooming piiratud. Sellest hoolimata on tema töid mitmetes riiklikes kollektsioonides, sest laitmatu kompositsiooniga maalid torkasid koheselt silma. “Tal on selge omaenese kontseptsioon suunamas esteetilisi otsinguid,” kirjutati ühes arvustuses. “Võiks väita ka nii: tal on, mida öelda, ja ta ütleb seda veenvas küpses vormis ehk – tal on sisu ja tal on vormi.” Kurismaa metafüüsiliste meeleolude taga oletati aga soovi leida “mingi üleratsionaalne ideaal”.