HUVI KORRAL KÜSI HINDA!

All vasakul: L. Pavel. 48.

Louis Pavel astus 1935. aastal Pallasesse ning õppis hiljem Ado Vabbe ateljees. Teise maailmasõja ajal ei õnnestunud kooli siiski lõpetada, selle asemel oli Pavel vahepeal metsavend ning aitas siis Saksa okupatsiooni ajal kunstielu organiseerida ja astus vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke. Pärast vangilaagri-aastaid tuli Pavel tagasi kodulinna 1946. aastal. Kaks aastat hiljem on ta maalinud endiselt varemetes seisvat Tartu kesklinna.

Purustatud Tartu oli väga levinud motiiv, kusjuures sageli vaadati seda isegi veidi romantilisena: varemed kui märk unustusest ja aja kulgemisest. Ka Pavel pole üleliia traagiline: avar taevas, elurõõmus koloriit, tänavatel jalutavad inimesed veenavad meid elu jätkumises hoolimata purustustöödest. Teiselt poolt võib valitud punakat värvi vaadata ka viitena hävingule, tulele, katastroofile. Majade vöönd on lükatud maali tahaossa, esiplaanil on vaid tühermaa, mida kunstnik proovib samas lahendada maaliliselt, otsides peene pintslitehnika uusi koloriidinüansse.