Lepo Mikko 1911–1978 Orasepõllud. 1961

All paremal: MIKKO 61
Alusraamil ülal NSVL Kunstifondi silt, all TKM märge

Õigustatult on 1960ndate alguse Lepo Mikko loomingut nimetatud murranguliseks, kus tema laad muutus geomeetrilisemaks. Mikko ütles kommentaariks, et maastiku maalimiseks ei pea ta enam looduses käima – oluline pole iga väikese nüansi ülesmaalimine, vaid üldistus.

Juta Keevallik märkas tagasivaatavalt: “Lepo Mikko alustas oma kunstnikuteed veidi üle kolmekümne aasta tagasi. 1939. aastal lõpetas ta “Pallase” kunstikooli Tartus, ta oli sõjaeelsete aastate andekamate lõpetanute hulgas. Juba esimestes teostes avalduvad üsna selgelt noore kunstniku omapärane nägemisviis ja taotlused. 

Murranguliseks perioodiks Lepo Mikko loomingus kujunes aga 1950. aastate teine pool, mis tähistab eneseleidmise ja isikupäraste huvide ning probleemide ringi väljakujunemise algust. Uudselt ja värskelt mõjuvad 1950. aastate lõpu ja 1960. aastate alguse Eesti maalikunsti üldpildis L. Mikko vorme lihtsateks geomeetrilisteks pindadeks üldistavad, range ja vaimuka rütmilise ülesehitusega tööd. Maastikumaalidele on iseloomulik vormi üldistatus, tugev dekoratiivne alge, distsiplineeritud, kuid samas ka liikuv kompositsioon. Konkreetse motiivi dekoratiivse mõju esiletoomisega kaasneb looduse seisundite ja meeleolude tundlik väljendamine.”