Lembit Lepp 1931– 2002 Pühajärvel. 1970

All paremal: '70.

Alusraamil: L. LEPP PÜHAJÄRVEL 1970

Lembit Lepp oli kunstiloo eest suuresti varjatuna tegutsenud autor, kes veerand sajandit töötas Eesti Rahva Muuseumi heaks, kuna tänu filigraansele joonistusoskusele suutis edasi anda tehniliselt täpselt erinevaid detaile, mustreid, ehitisi, aga ka inimtüüpe. Ta oli pärit Võrumaalt, ent kuna koolinoorena osales vastupanuliikumises, mõisteti 1949. aastal 25 aastaks vangilaagrisse. Lepp vabanes seitse aastat hiljem, õppis siis Tartu kunstikoolis, töötas lühikest aega joonistusõpetajana Kaagveres, kuid 1963. aastal alustas töötamist Eesti Rahva Muuseumis. Sinna jäi ta peaaegu 30 aastaks.

Pühajärve oli 20. sajandi algusest Eesti kultuuris märgiline paik: ilmselt pole ühtegi teist järve sedavõrd palju maalitud või seda kirjanduses kujutatud. Lepp ei lasku aga liigsesse paigasentimentalismi. Ta maalib nagu noor Konrad Mägi või Herbert Lukk: pintsliots puudutab korraks lõuendit, siis selle kõrval juba järgmine pintslivajutus. Nõnda tekib korrapärane ja isegi ratsionaalne rütm, mis tasakaalustab värvimõju emotsionaalsust. Ühtlasi lubab säärane tehnika edasi anda vee värelemist. Huvitav on värvikompositsioon: pildi ääred on maalitud tumedana, moodustades justkui omaette raami, pildi süda on aga hele, tõmmates kohe tähelepanu.