Pöördel: K Kärner Vaade veetornist I 58.

Kaja Kärner oli üks neist kunstnikest, kes sattus Tartus elades poliitiliste repressioonide ohvriks, kuid ei pagenud selle eest konformismi ega vaikimisse. 1950. aastal vallandati ta joonistusõpetaja kohalt ja visati välja kunstnike liidust, nõnda et järgmised üheksa aastat – seal hulgas käesoleva maali valmimise ajal – pidi ta töötama kaubanduses sildimaalijana. Kunstnike liidust väljaheitmine tähendas ilmajäämist ka värvist, pintslist ja lõuendist. Ometi ei lõpetanud ta – mida tõestab ka käesolev maal – töötamist. Samal aastal, mil valmis "Vaade veetornist", osales ta esimest korda taas näitusel ja võimalik, et seal oli üleval ka see maal. Loodud arusaadavalt nappide vahenditega, kujutab see ilmselt Karlova linnaosa Tartus, mida Kärner tihti maalis.

Enn Lillemets on märganud, et Kärneri “loogiline vaikimine säilitas koloriidipuhtuse.” Nii mõnedki pallaslased olid sunnitud loobuma puhastest värvidest, sest neid nähti liiga “ilusatena” ning minema kaasa ametlike nõuetega. Kärner sai aga jääda iseendaks. Kui ta tol 1958. aastal taas näitusel esineb, kirjutab Voldemar Erm (võimalik, et ka käesolevat teost silmas pidades): “Noor K. Kärner äratab huvi oma lakoonilise üldistatud vormistruktuuriga, maitseka koloriidiga linnavaadetes.” Kärner ise on mõned aastad hiljem öelnud: “Värvid jäävad mulle hästi meelde, aga kujundid ainult sel juhul, kui nad on meeldejäävat värvi. Enamasti püüan väljast saadud värvilisi muljeid kodus teostada ja need pildid on mulle sõnakuulelikud. Looduses maalides, kus valgus nii kiiresti muutub, pole sõnakuulmisest juttugi. Püüan küll säilitada esimest muljet, mida pean kõige olulisemaks motiivi valikul, samal ajal aga ei suuda ka hoiduda jälgimast uusi varjundeid.” Teos osales Valve Janovi ja Kaja Kärneri näitusel Tartu Kunstimuuseumis 1971. aastal (kataloogis nr 24).