Jaan Toomik 1961 Kaarli puiestee. 1984

All paremal: JT. 84

1980ndate üldine maalipilt oli võrdlemisi romantiline: maaliti palju ning püüeldi enamasti harmoonia poole. Jaan Toomiku kunst sisenes sellesse pilti omanäolise ning jõulisena nagu välk idüllilisse metsatukka. See töö on valminud veel enne kunstiinstituuti astumist, ent juba on näha omadusi, mis iseloomustavad Eesti rahvusvaheliselt ühe kõige tuntuma autori loomingut ka edaspidi: ekspressiivsus, teatud toorus, samas looduses peituvate tummade rütmine täpne tabamine (vaadakem näiteks puutüvede rütmistatust), aga ka looduselamuse šamanistlikku tajumist. Kuigi pealtnäha on tegemist linnavaatega, on Toomiku fookus siiski puude ja taeva koosmõjul. Maali atmosfäär ei kõnele enam aga leplikust idüllist, vaid rahutust ning otsivast kokkupuutest loodusega. Sedalaadi looduse (sh maaelu) ja linna vastandamine on olnud üks levinumaid teemasid alates sellest kui hoogustus linnastumine – Eestis 20. sajandi algupoolel.

Selles ekspressiivses linnavaates on esikohal värvide emotsionaalne mõju ning jõulised vormid. Toomik kasutab huvitavat vaatenurka, silmitsedes Kaarli puiesteed justkui õhust. See võimaldab tal tekitada kerge tajunihke, mida võimendavad veelgi jõuline mäslev taevas, selle poole sirutuvad mustavad puutüved ning pilti paremalt ja vasakult raamivad kollase ja rohelise jõulised kardinad. Silma torkab ka Toomiku ebatraditsiooniline värvikäsitlus: nn ilusate värvide asemel jõuline oranž, must, lilla ja tumesinine.