Jaan Paavle 1940–2010 Iste tee ääres unenäolinna. 1989

Jaan Paavle oli Eesti kunstimaailma äärealadel tegutseja, kes ei soovinudki kunagi jõuda selle keskmesse, kuid kelle omapärane natuur ja isepäine looming äratasid tähelepanu. 1980ndate lõpus tegelesid nii mõnedki kunstnikud kuhjuvate sotsiaalsete ja poliitiliste pingete kommenteerimisega, kuid Paavle lõikas end sellest välja ja vaatas pigem oma unenägudesse. Sümbolid, unenäolised värvid, muinasjutuline arhitektuur, saladuslik tool ja nii edasi on Paavle jaoks tähendusrikkad, sest toovad sõnumeid millestki, mida me lõpuni ei mõista ja mis loogikale ei allu. Tema looming oli kantud vabadusihast, mis kandus nii tema luulesse kui ka eluviisi, mis oli sügavalt boheemlik.
Mõned aastad enne antud maali valmimist avaldas Paavle järgmise luuletuse:

heledad hõbepajud
varane kolletus
midagi vana ja värsket
terav kui unetus

Äge lõhnav ja jahe
sajanditagune linn
nagu armastus vahe
kuhu ma kuulusin