Jaan Koort 1883–1935 Lapse pea. 1930

Eesvaates all paremal: J. Koort

Kunstilooline avastus, sest siiani polnud teada Eesti 20. sajandi olulisima skulptori ühe kõige olulisema teose pronksvarianti. Oma pojast Peebust tegi ta marmorist, kunstgraniidist ja keraamikast pead, kuid pronks – ilmselt valatud keraamilisega peaga samal ajal – oli siiani tundmatu. Siiski on seda mainitud 1929. aasta novembris seoses kunsti aastanäitusega – teos oli seal eksponeeritud.

Lapse päid on teinud Koort hulgaliselt ning erinevate modellide järgi: tütre, poja ja teistegi. Antud skulptuuri modelliks on oletatud Koorti poeg Peep, kes sündis 1920. aastal. Koortile meeldis lapsi kujutades rõhutada nende armsust: ümarad põsed, suured silmad, ümmargune pea, juuksetukk. Laste sage kujutamine pole Koorti puhul muidugi üllatus: ta ise oli oma pere kolmeteistkümnes laps.

Oma aja mõjukaim kunstikriitik Hanno Kompus iseloomustas Koorti päid tabavalt nõnda: “Seespidi täis vormi, täis nägemusi, küpses temas eeskätt mõni stiili-idee ning tõelisus oli vaid juhuseks, ettekäändeks selle idee teostamisel. Koort on teinud palju päid, kuid õiget portretisti pole tast saanud kunagi, kuigi ta neid tegi mudeli [modelli] järgi. Õigupoolest heideldes mudeliga kuni ta selle juhuslikkuse, erandlikkuse, individuaalsuse oli puhastanud ja painutanud ja sõtkunud seaduspärasuseks, tüüpiliseks, igaveseks ideekandjaks ilma pealetükkiva, banaalse ekspressioonita, lihtsalt vormide hell-kindlas elavas rahus, endastmõistetavaks nagu õunu kandev õunapuu. Nii lõi ta sümboleid.”