Käesolev töö on valminud Pariisis ilmselt kunstnik F.M.H. Lucas’ eraateljees, kus ta end kõrvuti teiste eraateljeede ja Académie Russe’iga täiendamas käis. Need ei olnud ootamatul moel siiski skulptuuriõpingud, vaid maalistuudiumid, kuigi – nagu Tiina Abel kirjutab – „nimetatud kunstnikud pole Koorti isiksuse arengule mingit olulist mõju avaldanud“. Koort oli ka maalikunstnikuna ikkagi juba küps anne, kuigi siinne suhteliselt vaenulikult meelestatud kriitika pidas tema maale ning ka joonistusi sageli naiivseteks (Alfred Vaga).
Lisaks maalidele tegeles Koort toona ka aktiivselt aktijoonistustega. Need ei kujunenud eskiisideks ega eeltöödeks, kuna tema maalid keskendusid peamiselt maastikele, linnavaadetele ja natüürmortidele. Seega on varased Pariisis valminud aktijoonistused eraldi peatükk Jaan Koorti loomingus, mida iseloomustavad skulpturaalselt modelleerivad jooned, lakoonilisus ning lihtsus. Koort ise on aga kirjutanud midagi, mida võiks kergesti üle kanda ka tema joonistustele: „Hiinlastel ei olnud sihiks loodust kopeerida, vaid väheste joontega asjade hinge edasi anda. Selles seisnebki nende kunsti suurus ja rikkus.“