Eduard Wiiralt 1898–1954 Põrgu. 1930

All vasakul: L'enfer - eau forte et burin 1930

All paremal: E. Wiiralt

Pöördel: 22 III 1948. See kinnitab, et tõmmise tegi Wiiralt sõja järel.

Ilma kahtlusteta üks Eduard Wiiralti kõige olulisemaid lehti, mis koos paarikuga Kabaree on märgilised teosed Eesti kunstiajaloos. Vähe (kui üldse) on siinses kultuuriloos kujutava kunsti alaseid teoseid, mida kõik teavad – kuid Põrgu säärane kahtlemata on.

Põrgule eelnes hulgaliselt visandeid ja kavandeid. Kui Alfred Rõude tahtis need kõik tervikuna välja anda, Wiiralt keeldus ja vastas: “Kahju, et Sa seda tööd, mis tekkinud hallutsinatsioonide tagajärjel ja kujutab kadunevat ja hävinevat, minu sünnipäevaks välja anda tahad.” Põrgu esimesed idandid algasid juba 1928. aasta ühest monotüüpiast. Kui monotüüpia tehtud, jäi joonistus Mai Levini andmetel vaskplaadile ja Wiiralti ei pühkinud seda ära, vaid otsustas graveerida samasse plaati. 1930. aasta alguses hakkas ta tegema visandeid, peamiselt mõnes Pariisi kohvikus. Tekkis hulgaliselt tüüpe ja karaktereid, keda ta hiljem plaadile graveeris. Graveerimine algas 1930. aasta kevadel ning paari kuu pärast tegi esimese proovitrüki. Siis hoog vaibus, vahepeal valmis ka Kabaree ning töö jätkus alles 1932. aasta sügisel. Juurde tekkis keskel pasunapuhuja, samuti kassilõustad. Oktoobris tegi ta teise proovitrüki, kuid töö jätkus lõpliku variandi valmimiseni.