Facebook Instagram Spotify

E-post: haus@haus.ee

Avatud: T - R 11 - 18; L 11 - 17

586.t1.jpg

Kataloog

EESTI KUNSTIKLASSIKA OKSJON, I OSA

Kuupäev Algusega kell Asukoht Haus Galerii & online

Kunstist, aegade, stiilide ja tehnikate üleselt

Piia Ausman - Haus Galerii galerist, kuraator 

Olles kunstioksjoneid korraldanud juba 28 aastat, katkematult igal kevadel ja sügisel, muutub taaskordne oksjon kuraatori jaoks mõistagi uueks väljakutseks. Ikka ja jälle tõstatuvad olulised küsimused: kuidas eksponeerida oksjonile kogutud teoseid väärikalt, kuidas luua uusi huvitavaid kunstikooslusi ja tõsta esile olulisi teemasid, rõhutada teatud ühiskondlikke ilminguid, mida kunst on käsitlenud jne, jne.

Meie jaoks on oksjonite puhul äärmiselt oluline vaadata oksjoneid mitte üksnes kui kunsti ostu ja müügitulemiga üritusi vaid kui võimalust muuta kunst kaks korda aastas jõuliselt kõnekaks ja hariduslikuks. Iga oksjon jätab oma kultuuriloolise jälje, millise, sõltub meie tööst, pühendumisest, mõttest ja võimekusest pakkuda kunstile õiglast näitelava, kus igal osatäitjal on oma oluline roll tervikus.

Käesoleva oksjoni märksõnaks sai aegade, stiilide ja tehnikate ülene presentatsioon. Oleme koostanud nn Eesti kunsti oksjoni I ja II osa, mahukad teostevalikud, kus me ei esitle seekord eraldi vanema ja moodsa perioodi maali ega graafikat vaid segame kõik oskuslikult ühte. Oleme loonud neliteist erinevat teemapeatükki, millest leiab nii varasema perioodi maali kui moodsat graafikat. Hea galerii tunnuseks on võimekus ise ja isikupäraselt tõlgendada materjali, mida esitatakse, mitte korrata, kopeerida või ringi fraseerida vaid luua omad kunstikehastused, mis avaksid tavapäraseks saanud vaateid teisiti. Siinkohal julgustame vaatajatki  isiklikeks ja heas mõttes isekateks kunstisuhtlusteks, lähtudes sellest, mis kedagi meist kõnetab ja mis mitte.  Me ei pea kunstist kõike teadma.  Selleks, et selles maailmas liikuda, peame me pigem omama seisukohti ja vaatepunkte, mida läbi kunsti sügavuti avada, analüüsida, läbimõelda või lihtsalt tajuda ja tunda, samastuda või vastanduda. Nii oleme seda seekord teinud meie, esitledes Haus Galerii 2025 aasta kevadoksjoni teostekollektsiooni, kus ühes peatükis võivad olla koos nii realism kui sürrealism, nii arhitektuursed vormid, kui pehmed jooned, kubism ja impressionism aga ka sümbolid ja tähendused, linnad ja agulid, veed ja kaldad või pilgud ja taevad jne, jne.

Haus Galerii käesoleva oksjoni struktuurid ja mõtted on kokku pannud ja nende sõnastamisse panustanud mahukaimalt kunstiloolased Eero Epner aga ka Lola Annabel Kass ning oksjoni kuraator Piia Ausman. Loodame, et meie nägemised ja nägemused on teie jaoks üheaegselt intrigeerivad ja inspireerivad ning eesti kunst saab läbi meie seekordse kevadoksjoni esitluse taas uusi ja ootamatuid ning mõttevärskeid vaatenurki.

Teosed

Sümbolid ja tähendused

Charles Baudelaire'i luuletuses Vastavusi käib inimene omi mõtteis metsas, "kesk sümbolite hiisi", ja tajub looduse salasõnumeid, tema värvide, lõhnade ning kõlade rikkust. Juhan Luiga  kirjutab Konrad Mägi loodusvaadetest: kunstnik "ei näe asju, vaid ta kõnnib asjade keskel, luulemõtted peas ja süda tundmustest mõõnamas." Nii võib ka suvi saada sügise värvid või kivid punaka varjundi. Kui prantslasest luuletajat peetakse sümbolistlike teoste üheks esimeseks või isegi kõige esimeseks autoriks, siis kunstnik Mägi on Eestis üks esimesi tuntumaid sümboliste. Kuid sümbolism on avara tähendusega mõiste ega seostu ka ainiti vanema kunstiloomega. Selle avaldumisi saab täheldada läbivalt kunsti ajaloos: metafoorne mõtlemine ja väljendumine, sümboolseid tähendusi kandvad motiivid ja süžeed, rõhuasetus teosesse peidetud ideel. Nii nagu iga kunstiteos on omal moel tähenduslik ja uks kunstniku isiklikku siseilma, on ka kunstiteoses kujutatus alati  mingusugust sümbolite keelt, olles selliselt avatud tõlgenduste paljususele. See on kunsti võlu. Ka võib näha sümbolismi-nimelise väljenduslaadi tekkest alates selle mõjutusi mujal: ekspressionismis, sürrealismis, jm-l. Sümbolid ja tähendused vihjavad seega kaudselt sümbolismile, kuid peamiselt toob alateema esile need teosed, milles avaldub nähtava maailma rõhutatult subjektiivne ja kujundirohke tõlgendus. Neis töödes võib ilmneda kunstniku vajadus pöörduda eemale reaalsest maailmast, sukelduda enda fantaasiatesse või mõtetesse. Neis võib peituda ka soov kõneleda kunsti ja sümbolite abil iseendast. On veel neid teoseid, milles näiliselt natuuritruu inimese või olustiku kujutamisel tahetakse öelda midagi enamat kui silmale paistab. Sel kujutatul on sümboolne kihistus, mis avab meile midagi nii ajastust kui kunstnikust endast.

{$pilt_t.t.img}
1. Edgar Tomberg Linnavaade. 1922{$year_decade.text}

Pastell, paber. 35.0×25.4 cm

Alghind 1 200
Haamrihind 1 200
{$pilt_t.t.img}
2. Paul Burman Varesed. 1921 - 1924{$year_decade.text}

Akvarell, kleebitud papile. 49.0×68.0 cm

Alghind 9 700
Haamrihind 9 700
{$pilt_t.t.img}
3. Eduard Wiiralt Eesti neiu. 1942{$year_decade.text}

Pliiats, paber. 15.7×9.6 cm

Alghind 1 500
Haamrihind 1 500
{$pilt_t.t.img}
4. Varmo Pirk Sügisene mets. 1964{$year_decade.text}

Õli, papp. 70.0×50.0 cm

Alghind 2 900
Haamrihind 2 900
{$pilt_t.t.img}
5. Märt Bormeister Öine Tallinn. Vaade Kuldjala tornist. 1966{$year_decade.text}

Monotüüpia. 59.0×45.5 cm

Alghind 1 700
Haamrihind 2 600
{$pilt_t.t.img}
6. Renaldo Veeber Kevad. 1970{$year_decade.text}

Söövitus. 49.4×64.7 cm

Alghind 1 400
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
7. Malle Leis Käed. 1971{$year_decade.text}

Akvarell. 70.0×69.7 cm

Alghind 4 700
Haamrihind 4 700
{$pilt_t.t.img}
8. Vello Vinn Tallinn. 1974{$year_decade.text}

Ofort. 22.8×24.2 cm

Alghind 900
Haamrihind 950
{$pilt_t.t.img}
9. Sigrid Uiga Kaberneeme mänd. 1979{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 60.0×70.0 cm

Alghind 3 900
Haamrihind 6 600
{$pilt_t.t.img}
10. Rein Tammik Vaatepunkt. 1991{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 100.0×100.0 cm

Alghind 14 900
Haamrihind 14 900
{$pilt_t.t.img}
11. Orest Kormašov Vana veski. 1993{$year_decade.text}

Akrüül, masoniit. 40.0×29.7 cm

Alghind 2 100
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
12. Enno Ootsing Õhtu jõuab. 1997{$year_decade.text}

Guašš, paber. 47.4×70.7 cm

Alghind 1 900
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
13. Enn Põldroos Mantegna. Madonna delle Cave. 1999{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 130.0×60.0 cm

Alghind 21 000
Haamrihind 0
{$pilt_t.t.img}
14. Ülo Teder Põlendik. 1999{$year_decade.text}

Akrüül, masoniit. 72.5×94.5 cm

Alghind 3 500
Haamrihind 3 500

Linnad ja agulid

Linnamaastikud ja agulivaated on kunstis olnud ühed kõige kütkestavamad motiivid – need peegeldavad ajastute muutumist, arhitektuurilist mitmekesisust ja elu eri tahke. Kui ajaloolised vanalinnad kannavad endas ajatut suursugusust, siis tööstuslikud linnavaated ja agulid toovad esile argielu poeetika, lihtsuse ja intiimsed hetked, moodsad suurlinnad aga näitavad oleviku subjektiivset kogemist nii uudistavast ja imetlevast kui ka kriitlisest vaatepunktist. Mõeldes aga konkreetsemalt eesti kunsti ajaloole, siis saab täheldada, et selle topograafia ei ole väga laiaulatuslik. Enamasti keskendutakse eestilikule ainesele, mis küll ei tähenda, et kaugemad (suur)linnad meie kunstist puuduksid. Nimelt, Eesti kunstis domineerib 20. sajandi esimesel poolel Lõuna-Eesti koos Tartuga, veidi ka Põhja-Eesti rannik ning saared, kuid muid paiku kujutatakse juba palju harvemini. Pärast teist maailmasõda kerkib seoses kunstimaailma keskme kolimisega pealinna Tallinna tähtsus, kus keskendutakse esmalt vanalinnale, seejärel aga juba ka teistele linnaosadele: kesklinn, ka agulid ning lõpuks uuselamurajoonid. Peamine rõhk on sõjajärgsetel kümnenditel siiski Tallinna romantiseerimisel: kümned vanalinnavaated, lüürilised pilguheidud uttu, vihma või päikesevalgusesse mattunud kesklinnale. Säärase urbanistliku keskkonna romantiseerimisega sooviti eemalduda tehnoloogiliste utoopiate poolt korraldatud maailmast ning selles on aimata nii vaikivat eemaletõmbumist modernismist kui ka nõukogude korra poolt soositud vaatamisrežiimidest, mis rõhutasid pidulikkust, moodsust, anonüümsust. Huvi linnaruumi kujutamise vastu jätkub jõudsalt nõukogude perioodi lõpul ja mõistagi peale seda, kaasajal, urbaniseerumise laienemisega ning linnamentaliteedi kasvamisega – need kaks teemat on ka tihtilugu kunstnike huvifookuses. Samas on oluline veel mainida, erinevaid ajaperioode silmas pidades, et linnapiltide taga peitub samuti puhas loomissoov ehk huviäratavate objektide ja vaadete kujutamine, inspireerudes nende vormidest ja värvidest või tajutud atmosfäärist.

{$pilt_t.t.img}
15. Eduard Wiiralt Agul. 1920{$year_decade.text}

Pliiats, akvarell, paber. 35.2×25.0 cm

Alghind 2 100
Haamrihind 2 100
{$pilt_t.t.img}
16. Eduard Wiiralt Illustratsioonikavand I. 1925{$year_decade.text}

Tušš, paber. 20.1×15.3 cm

Alghind 3 400
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
17. Eduard Wiiralt Illustratsioonikavand II. 1925{$year_decade.text}

Tušš, paber. 8.5×25.0 cm

Alghind 3 100
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
18. Valerian Loik Rooma motiiv. 1930{$year_decade.text}

Õli, papp. 33.0×42.0 cm

Alghind 3 200
Haamrihind 6 800
{$pilt_t.t.img}
19. Nikolai Kull Tallinna vaade. 1934{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 77.5×62.0 cm

Alghind 15 300
Haamrihind 34 000
{$pilt_t.t.img}
20. Nikolai Kormašov Tartu hoov. 1960{$year_decade.text}

Õli, papp. 100.5×80.0 cm

Alghind 7 900
Haamrihind 7 900
{$pilt_t.t.img}
21. Märt Bormeister Tallinn. Õhtne Suurtüki tänav I. 1962{$year_decade.text}

Monotüüpia. 27.8×34.7 cm

Alghind 1 200
Haamrihind 1 200
{$pilt_t.t.img}
22. Richard Uutmaa Tallinna vaade ( Võidu väljak). 1962{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 113.5×162.0 cm

Alghind 87 000
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
23. Olev Soans Raekoja plats. 1962 - 1963{$year_decade.text}

Söövitus. 19.0×39.6 cm

Alghind 800
Haamrihind 800
{$pilt_t.t.img}
24. Joann Voldemar Saarniit Tornide väljak. 1967{$year_decade.text}

Õli, masoniit. 50.5×76.0 cm

Alghind 4 800
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
25. Erich Pehap Lossi tänav Tartus. 1977{$year_decade.text}

Litograafia . 50.5×38.0 cm

Alghind 1 100
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
26. Illimar Paul Hommik (Tokyo). 1978{$year_decade.text}

Tušš. 56.0×57.4 cm

Alghind 2 900
Haamrihind 4 200
{$pilt_t.t.img}
27. Valerian Loik Vana Tallinn. Hoovivaade põlispuuga. 1980{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 36.0×46.0 cm

Alghind 2 600
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
28. Jaan Toomik Kaarli puiestee. 1984{$year_decade.text}

Õli, kartong. 35.5×49.5 cm

Alghind 2 400
Haamrihind 2 400

Eesti maastikud ja mõtted

Eesti maastikud ja mõtted toob esile rahvusromantilise laadi koos omamütoloogia käsitlemisega ja arhailiste, rahvuslike kujundite tõlgendamisega. Kuid sellele lisaks veel (romantika sõna rõhutamata) eestlaste ainulaadsuse haakuvalt oma identiteedi taju ilmingutega kunstis. Võib vast julgelt öelda, et eestlaste identiteedi peamiseks tunnuseks on tugev side loodusega. Eestlane on oma südames loodusrahavas ka juhul kui elab linnas või loob modernset kunsti. Eesti kunsti puhul on ikka rõhutatud, et erinevalt Euroopa kunstimetropolides loodud modernistlikest teostest, lipsab eesti loovisikute visioonidesse sageli sisse loodus. Tõesti, siinsed kunstnikud kujutavad palju maastikke. Need maastikud võivad olla puhtad loodusvaated. Kuid maastikesse võidakse lisada nüansina sisse ka hooneid: kirikutorn, maamaja või midagi muud. Nende funktsiooniks on enamasti kompositsiooni pingestamine – vahel võib-olla liiga lagedana mõjuv maastik saab juurde teatud kõneka detaili. Teinekord jällegi võimaldab hoone lisada uusi värvikihte, mida (Põhjama) loodus ei paku. Kahtlemata on säärastel hoonetel ka tähenduslik mõõde – nad kõnelevad reeglina millestki arhailisest, inimese jäetud ammusest jäljest, kusjuures inimesi ennast tavaliselt näha ei ole. Niisiis, arhitektuurne pool pole sedavõrd oluline – pigem on tegemist maamärkidega, teatud nostalgiliste ankrutega, mida vaadates luuakse meile kujutlusi kodust ja kodumaast, tuttavast ja omasest.

{$pilt_t.t.img}
29. Ants Laikmaa Talvine maastik. 1920{$year_decade.text}

Pastell, paber. 53.5×62.7 cm

Alghind 4 600
Haamrihind 4 800
{$pilt_t.t.img}
30. Nikolai Kull Rukkihakid. 1943{$year_decade.text}

Õli, vineer. 41.8×55.0 cm

Alghind 2 400
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
31. August Luiga Natüürmort kannu ja tulpidega. 1939{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 59.0×45.3 cm

Alghind 3 400
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
32. Roman Nyman Taluõu. 1944 - 1947{$year_decade.text}

Värvipliiats, paber papil. 29.7×45.2 cm

Alghind 3 200
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
33. Salme Rida Vaade Harku mägedele. 1945 - 1955{$year_decade.text}

Õli, papp. 44.0×62.0 cm

Alghind 1 700
Haamrihind 1 700
{$pilt_t.t.img}
34. Richard Kaljo Rahvapidu. 1956{$year_decade.text}

Ofort. 37.5×31.0 cm

Alghind 1 600
Haamrihind 2 100
{$pilt_t.t.img}
35. Aleksander Vardi Lõuna-Eesti maastik. 1959{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 50.0×60.0 cm

Alghind 6 400
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
36. Olga Terri Urvaste kirik. 1967{$year_decade.text}

Õli, masoniit. 29.5×39.5 cm

Alghind 1 400
Haamrihind 1 500
{$pilt_t.t.img}
37. Kaljo Põllu Legend (sarjast "Kodalased"). 1974{$year_decade.text}

Metsotinto. 35.7×49.2 cm

Alghind 2 700
Haamrihind 3 800
{$pilt_t.t.img}
38. Kaljo Põllu Eesti maastik A. 1976{$year_decade.text}

Metsotinto . 33.2×43.7 cm

Alghind 3 000
Haamrihind 3 000
{$pilt_t.t.img}
39. Kaljo Põllu Eesti maastik. 1988{$year_decade.text}

Metsotinto. 33.5×44.3 cm

Alghind 3 000
Haamrihind 3 000
{$pilt_t.t.img}
40. Nikolai Kormašov Setod. 1988{$year_decade.text}

Akrüül, papp. 86.0×105.0 cm

Alghind 24 000
Haamrihind 24 000
{$pilt_t.t.img}
41. Tiit Pääsuke Rahvariie III (Mustjala ainetel). 1989{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 130.0×120.0 cm

Alghind 24 000
Haamrihind 133 000
{$pilt_t.t.img}
42. Olav Maran Vaikelu kõrvitsa ja kulbiga. 2020{$year_decade.text}

Õli, masoniit. 40.0×60.0 cm

Alghind 3 400
Haamrihind

Naisest ja lilledest

Antud oksjoni alateema ühendab modernseid eriilmelisi naisekujusid ja lopsakaid lillede kompositsioone. Samuti on siin teoseid, kus naine ja lill kohtuvad omavahel, on asetatud avaralt tõlgendatavasse dialoogi. Naisfiguur on vahetus lillede läheduses või ta sulandub lilledega justkui üheks tervikuks, tema rõivastus on ehitud lillmotiividega. See peegeldab kunstiajaloolist traditsiooni kujutada mitmetähenduslikul viisil naise ja looduse omavahelisi seoseid. Teisalt on kunstnikud kahtlemata olnud vaimustuses just nii lillede kui naise poolt pakutud võimalustest kujutleda omi fantaasiaid, luua varieeruvaid värvipindu ja vorme, kumerusi, kõverusi, jne. Lilled mõistagi tõmbavad kunstnikku ligi oma värvide ilmaga ja naine jällegi nii mitmelgi teisel moel. Mõlemad annavad ka vabaduse lihtsalt luua ja toita oma loomistungi, mõtlemata sinna juurde mingisugust sügavamt jutustust või keerukaid tähenduskihistusi.

{$pilt_t.t.img}
43. Lydia Mei Lilled. 1940 - 1944{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 65.0×55.0 cm

Alghind 3 800
Haamrihind 40 000
{$pilt_t.t.img}
44. Kristjan Teder Sirelid. 1948{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 73.0×92.0 cm

Alghind 13 700
Haamrihind 13 700
{$pilt_t.t.img}
45. Ado Vabbe Pillimängija. 1949{$year_decade.text}

Pliiats, paber. 25.0×15.6 cm

Alghind 1 200
Haamrihind 1 200
{$pilt_t.t.img}
46. Ado Vabbe Daam suuskadel. 1950{$year_decade.text}

Pliiats, paber. 25.5×12.5 cm

Alghind 1 200
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
47. Hilda Kamdron Kullerkupud. 1957{$year_decade.text}

Akvarell. 36.2×44.5 cm

Alghind 2 100
Haamrihind 6 200
{$pilt_t.t.img}
48. Richard Sagrits Istuv akt profiilis seljaga. 1963{$year_decade.text}

Akvarell. 33.5×30.8 cm

Alghind 1 600
Haamrihind 1 600
{$pilt_t.t.img}
49. Evald Okas Jaapanlanna. 1964{$year_decade.text}

Autolitograafia. 40.5×26.0 cm

Alghind 1 700
Haamrihind 4 000
{$pilt_t.t.img}
50. Edgar Valter Hiidnaine. 1968{$year_decade.text}

Õli, paber vineeril. 90.5×91.0 cm

Alghind 6 300
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
51. Tõnis Vint Põlvitav figuur. 1973{$year_decade.text}

Litograafia. 22.5×19.5 cm

Alghind 1 100
Haamrihind 1 600
{$pilt_t.t.img}
52. Leonhard Lapin Naine-masin XIV C. 1976 - 2016{$year_decade.text}

Siiditrükk. 42.2×40.0 cm

Alghind 1 300
Haamrihind 1 300
{$pilt_t.t.img}
53. Jüri Palm Jalad. 1977{$year_decade.text}

Tušš, paber. 36.0×36.0 cm

Alghind 2 600
Haamrihind 4 400
{$pilt_t.t.img}
54. Valdur Ohakas Põllulilled. 1981{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 100.0×80.0 cm

Alghind 5 900
Haamrihind 5 900
{$pilt_t.t.img}
55. Malle Leis SBA Botaaniline II. 1988{$year_decade.text}

Serigraafia. 50.0×50.0 cm

Alghind 1 400
Haamrihind 1 900

Kubism ja impressionism

Kahe kunstilise väljenduslaadi – kubismi ja impressionismi – koosesitlemine võib tundunda esmapilgul veider. Kuid selline teoste alateema toob esile nii kubismi ja impressionismi erisused kui ka ühisjooned. Viimaseid on päris mitu. Tasub ka meelde tuletada, et Eestisse jõudsid modernsed suunad ja võtted üsna üheaegselt, 20. sajandi esimeses pooles, mistõttu leidub siin palju kujutamislaadide segusid ja voolude sünteese. Kuid seekord on lähtutud neid ühendavast niidist: tõlgendada reaalsust uuelaadsel viisil. Kui impressionistid eemaldusid akadeemilisele kunstile omasest natuuritruudusest ja vormitäpsusest, siis kubism kandis ja arendas seda mõtet edasi. Kubism pöördus impressionismile omasest välismaailmast saadava hetkemeeleolu, valguse ja õhu vastasikmõjude tabamisest sügavamale asja tuuma sisse. Oluliseks sai üldine kontseptsioon, mis viis ka objekti kujutamisele erinevatest külgedest. Samas seegi on ehk ühendavaks niidiks: impressionistid vaatlesid oma objekti erinevatel aegadel, nagu näiteks hommikul, lõunal ja õhtul. Niisiis on siinsetes eesti kunstnike töödes näha, kuidas tavapärast elu ja inimest või muud objekti vaadeldakse ning jäädvustatakse või konstrueeritakse lähtuvalt kubistlikust kontseptsioonist või tugevat impressiooni loovalt.

{$pilt_t.t.img}
56. Jaan Vahtra Kõrts (Blanc et Noir). 1921{$year_decade.text}

Puulõige. 17.8×15.2 cm

Alghind 900
Haamrihind 950
{$pilt_t.t.img}
57. Evald Okas Loojuv päike. 1952{$year_decade.text}

Õli, vineer. 25.2×33.8 cm

Alghind 4 300
Haamrihind 8 900
{$pilt_t.t.img}
58. Nancy Nõmmeots-Pedersen Naine dekoratiivses keebis. 1957{$year_decade.text}

Pastell, paber. 40.0×47.0 cm

Alghind 1 400
Haamrihind 2 000
{$pilt_t.t.img}
59. Agu Pihelga Õhtu. 1958{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 73.0×60.0 cm

Alghind 8 400
Haamrihind 10 200
{$pilt_t.t.img}
60. Eduard Einmann Karepa. 1960{$year_decade.text}

Akvarell, guašš, papp. 35.0×50.4 cm

Alghind 1 800
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
61. Jüri Kikka Tallinna vanalinn. 1960{$year_decade.text}

Õli, papp. 64.5×57.8 cm

Alghind 2 300
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
62. August Pulst Varakevadel. 1964{$year_decade.text}

Õli, vineer. 51.5×60.0 cm

Alghind 2 100
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
63. Valdur Ohakas Natüürmort piibuga. 1966 - 1967{$year_decade.text}

Õli, papp. 35.0×49.5 cm

Alghind 2 900
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
64. Jüri Arrak Nurgake Tallinnast. 1967{$year_decade.text}

Koloreeritud linoollõige. 19.0×23.0 cm

Alghind 1 100
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
65. Juhan Püttsepp Põhja-Eesti rannik. 1969{$year_decade.text}

Õli, papp. 49.5×79.5 cm

Alghind 2 800
Haamrihind 4 000
{$pilt_t.t.img}
66. Kaja Kärner Maastik. 1980{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 63.0×73.0 cm

Alghind 2 700
Haamrihind 2 700
{$pilt_t.t.img}
67. Kalju Nagel Piusa karjäär. 1981{$year_decade.text}

Õli, lõuend papil. 60.0×81.0 cm

Alghind 2 100
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
68. Rein Tammik Dieppe, Le Boulevard Maritime. 1990{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 65.0×92.0 cm

Alghind 18 200
Haamrihind 20 000
{$pilt_t.t.img}
69. Harri Pudersell Talvel. 1996{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 81.0×59.5 cm

Alghind 3 200
Haamrihind

Elu- ja inimolu

Eesti kunstil on üks kummastav külg, meil ei ole figuraalkompositsioone ehk teoseid, mis kujutaksid inimrühmi mingis tegevuses just üleliia palju. Noor Richard Uutmaa avaldab oma 1930ndate märkmetes selle üle isegi imestust: miks pole eestlased tahtnud maalida inimesi? Kui tuua võrdluseks kasvõi Põhjamaade kunstiruum, kus Edvard Munch või Akseli Gallen-Kallela, aga ka teised autorid maalisid erinevaid inimelu sündmuseid ja rituaale, siis siinsed autorid eelistasid kujutada loodust või maalida portreesid, kuid mitte mitmeid inimesi ühiselt midagi tegemas. Antud oksjoni alateema teosed näitavad inimeseks olemise erinevaid tahkusid. Dramaatilised või argised, pidulikud või intiimsed stseenid kujutavad olukordi, kus mingil moel tunneme ära: selline ta on, inimene või selline see on, elu.

{$pilt_t.t.img}
70. Juhan Nõmmik Taluõuel (Kaluriküla vaade). 1933{$year_decade.text}

Akvarell. 34.6×45.8 cm

Alghind 2 300
Haamrihind 2 300
{$pilt_t.t.img}
71. Paul Liivak Seenelised. 1939{$year_decade.text}

Puugravüür. 39.5×44.4 cm

Alghind 1 400
Haamrihind 1 400
{$pilt_t.t.img}
72. Hugo Lepik Põgenemine. 1947{$year_decade.text}

Õli, masoniit. 60.5×73.0 cm

Alghind 3 200
Haamrihind 3 200
{$pilt_t.t.img}
73. Aleksander Pilar Seltskond jõekäärus. 1954{$year_decade.text}

Akvarell, kleebitud papile. 45.6×62.8 cm

Alghind 1 900
Haamrihind 2 000
{$pilt_t.t.img}
74. Louis Pavel Tartu motiiv. 1948{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 66.0×91.5 cm

Alghind 10 900
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
75. Richard Kaljo 21. juuni 1940 Tartus. 1956{$year_decade.text}

Ofort. 24.0×31.4 cm

Alghind 900
Haamrihind 1 700
{$pilt_t.t.img}
76. Allex Kütt Narva hüdroelektrijaama ehitus. 1956{$year_decade.text}

Autolitograafia. 42.0×55.7 cm

Alghind 1 100
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
77. Endel Kõks Kübara ost. 1962{$year_decade.text}

Õli, segatehnika, lõuend. 43.5×30.5 cm

Alghind 5 600
Haamrihind 5 600
{$pilt_t.t.img}
78. Karin Luts Varjud. 1962 - 1964{$year_decade.text}

Söövitus. 17.2×24.3 cm

Alghind 800
Haamrihind 800
{$pilt_t.t.img}
79. Aleksander Vardi Lõuna-Eesti maastik. 1974{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 65.0×100.0 cm

Alghind 10 200
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
80. Peeter Mudist Lapsed, kivid ja kadakad. 1990{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 89.5×70.0 cm

Alghind 47 000
Haamrihind 95 000
{$pilt_t.t.img}
81. Margus Kontus Ühisväli. 2025{$year_decade.text}

Akrüül, lõuend. 150.0×150.0 cm

Alghind 4 400
Haamrihind 5 000
{$pilt_t.t.img}
82. Boris Ninemäe Kohvipaus viljalõikusel. 1980{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 81.0×100.0 cm

Alghind 3 400
Haamrihind 4 400
{$pilt_t.t.img}
83. Enno Lehis Tänavavaade. 1960{$year_decade.text}

Akvarell. 61.0×47.0 cm

Alghind 1 900
Haamrihind

Arhitektuursed ja pehmed vormid

Vorm mängib kunstis keskset rolli ning siinsed teosed toovad esile kunstnike loodud vormides ilmnevaid kontraste ja harmooniaid. Arhitektoonilised kompositsiooni põhimõtted ja ratsionaalsus on kõrvuti spontaansusega, vabalt voolava käega loodud kujunditega ja pehmete vormidega. Võib tekkida küsimus: kas arhitektuursus tähendab pehmete vormide puudumist ja kas arhitektuursus seostub oma korrastatuse tõttu eemaldumisega mängulisusest. Ilmselt ei ole see nii. Kuid inimsilm ja mõistus on riukalik, näeb ja tõlgendab omasoodu. Sestap võib ka kunsti vaadeldes paistma hakata, et ühes objektide kombinatsioonis või teoses tervikuna domineerib ratsionaalsus koos inimese loodud arhitektuursete elemenditega. Neis on ka kalkuleeritust ja justkui veel kõvadust, sirgust. Kuid teised pildid ja selles olevad elemendid loovad pigem assotsiatsioone orgaanilise maailmaga, loodusele omase vabaduse ning vaba vohamisega. Seal on ka rohkem pehmeid objekte, voolavaid ja voogavaid kujundeid või stiliseeringut. Kunsti vaadeldes ning selle üle juureldes sünnivad vahel paralleelid looduslike ja inimloodud vormide vahel. Võimalik, et see kõik ei ole ka ettekujutuse vili, vaid eesti kunstnikud loovadki meile sedalaadi mõttemänge ja kujutletud maailmu või kompositsioone. Teinekord need näilised vastandid võivad tõesti ka teoses avalduda ja isegi omavahel põimuda: ümaravormiline kala võtab monumentaalse ja ehitisliku vormi; lille kujutamisel unustatakse tema pehmus ja õrnus, nende asemel on keskmes nurgelis-dekroatiivne ilme ja geomeetria.

{$pilt_t.t.img}
84. Voldemar Tank Talveõhtu. 1948{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 45.5×65.5 cm

Alghind 1 800
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
85. Herman Talvik Kaktus . 1950{$year_decade.text}

Õli, tempera, lõuend. 54.0×33.0 cm

Alghind 1 100
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
86. Lembit Nõmmeots Punane potilill. 1960{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 35.0×42.3 cm

Alghind 1 400
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
87. Nikolai Kormašov Kaks arhitektuuri. 1969{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 48.0×63.0 cm

Alghind 7 900
Haamrihind 10 000
{$pilt_t.t.img}
88. Valdur Ohakas Laua ümber. 1970{$year_decade.text}

Õli, kartong. 35.0×48.0 cm

Alghind 2 700
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
89. Väino Paris Lõuna-Eesti maastik. 1973{$year_decade.text}

Õli, tempera, masoniit. 59.5×100.0 cm

Alghind 2 400
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
90. Avo Keerend Alge I. 1980{$year_decade.text}

Värviline plastikaatlõige 2/5. 71.5×38.2 cm

Alghind 1 900
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
91. Avo Keerend Alge I. 1980{$year_decade.text}

Värviline plastikaatlõige 4/5. 71.0×38.3 cm

Alghind 1 900
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
92. Leonhard Lapin Arhitektuurisajandi male. 1986{$year_decade.text}

Kõrgtrükk. 42.2×40.0 cm

Alghind 1 200
Haamrihind 2 100
{$pilt_t.t.img}
93. Juss Piho Majakas. 1990{$year_decade.text}

Õli, lõuend. 109.0×89.0 cm

Alghind 12 300
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
94. Andres Tolts Balance I. 1996{$year_decade.text}

Akrüül, lõuend. 120.0×150.0 cm

Alghind 9 200
Haamrihind
{$pilt_t.t.img}
95. Valeri Vinogradov Kera II. 1997{$year_decade.text}

Õli, segatehnika, paber. 29.0×40.8 cm

Alghind 1 600
Haamrihind 1 600
{$pilt_t.t.img}
96. Leonhard Lapin Vana Tallinn IV. 2004{$year_decade.text}

Litograafia. 38.2×36.2 cm

Alghind 1 600
Haamrihind 1 700