Arnold Peeter Vihvelin 1892–1962 Maastik. 1920ndad

All paremal: P.A.Vihvelin

Arnold Vihvelini isa oli metsavaht ning looduses kondamine oli tema jaoks igapäevane tegevus. 20. sajandi esimestel kümnenditel õppis ta nii maalimist kui graafikat Peterburis erinevate õpetajate juures, tulles 1920. aastal aga Eestisse tagasi. Käesolev "Maastik" tegeleb erinevate optiliste ja visuaalsete küsimustega, süvenedes kord varjude poeetikasse, siis jällegi valgete värvilaikude võimesse pakkuda uusi värviaktsente. Vibavad puutüved, tühi maastik ja veidi arhailine maja oli Eesti maalikunstis toona laialdaselt levinud süžee, väljendades erinevad igatsusi: kes soovis pageda moodsa elu ja linna eest, kes leidis sellise keskkonna kõige värviküllasema, kes tundis suurt looduslähedust ning soovis edasi anda seal toimuvat.