All vasakul: Pehmelakk
All paremal: Aino Bach 1956.
Aino Bach kujutas lapsi sageli, vaadeldes enamasti õrna ning kaasaelava joonega lapselikku tundlikkust ning haprust. Ka “Leena” puhul ei ole kunstnik valinud lapse puhul olulisi märksõnu mäng, ulakus, elurõõm või midagi muud säärast, vaid keskendunud õrnusele. Graafilisele lehele eelnes ka joonistus, mis näitab, et Leena kujutamine oli Bachi jaoks midagi enamat kui tavaliselt. Huvitav on ka ajastu kontekst: kui 1950ndate alguses oleks Bach pidanud ilmselt kujutama modelli kogu tema detailirohkuses, siis nüüd on juba lubatud üldistamine. Näeme vaid hoolikalt väljatoodud nägu, kus peamine rõhk on raugelt puhkaval pilgul ning veidi uneleval ja äraoleval ilmel.