Agu Pihelga 1910–1998 Õhtu. 1958

All paremal: A.Pihelga 58

Agu Pihelga linnavaade on ajastulooline dokument, mis markeerib meie jaoks, milline nägi välja Tallinn 1950ndate lõpul. Pihelga on olnud detailides täpne, lisamõõtme annab vihmase atmosfääri edasiandmine. Maalile on oluline vertikaalsus: nii maal ise on vertikaalses formaadis, aga ka kirikutornid, laternapost ning raagus puud lisavad ülespoole kõrgumist. Paljude kunstnike jaoks oli linnavaade 1950ndatel meelepäraseks žanriks, sest see polnud poliitiliselt laetud: võis rahulikult keskenduda linnamiljööle, kus liitusid vanemad kihistused (kirik, park) uuematega (autod, tõtlikud inimhulgad).

Agu Pihelga romantiline vaade vihmasajus Tallinnale kasutab Eesti kunstiloos üpris levinud rakurssi, kus Kunstihoone poolt vaadatakse Kaarli kiriku poole. Pihelga pole pidanud vajalikuks kujutada tervet Vabaduse väljakut, ta on ilmselt oma ateljee aknast maalides zuuminud lähemale, et paremini edasi anda värelusi vihmamärjal asfaldil ning inimeste riietest ja vihmavarjudest tekkivaid tillukesi värvinüansse. Maalil oleks aga justkui kaks poolt. Esiplaanil on Pihelga olnud detailitäpne ja nüansirohke, ülemisel poolel maalinud aga tunduvalt üldistatumalt ja õhurikkamalt. Kaarli kiriku domineerimine mõjub üllatuslikuna 1950ndate aastate kontekstis, ent sobib kompositsioonielemendina ühendama maapinda taevaga ning troonima vertikaalse maali südames.