Adamson-Ericu jaoks moodustasid kõik tema poolt viljeldud žanrid kogumi, kus muutus mõttetuks osasid lahutada. Nii kuuluvad Adamson-Ericu maalid ühte tema joonistustega, joonistused omakorda tarbekunstiga jne. Kunstniku hetke loomepõhimõtted kajastusid korraga kõigis žanrites ning leidsid igal pool ka žanripõhise meisterliku väljenduse. Need kaks joonistust on ametlikult kavandid puulõigetele, millega kaunistati Adamson-Ericu poolt loodud puhvetikapp. Samas on nad selgelt eraldiseisvad joonistused, suured ja stiliseeritud figuraalkompositsioonid, kust aimdub Picasso eeskujusid. Just 30ndate lõpuks kujunes välja Adamson-Ericu käekiri, kus on koos inimeste ja loomade figuurid ning mida võib lugeda art deco parimate näidete hulka Eestis.
Mõlemad joonistused olid eksponeeritud Adamson-Ericu tööde näitusel 1938. aastal Tallinna Kunstihoones.