All vasakul: Miljard 10⁹

Miljard Kilgi laad on aegade jooksul teinud läbi suure murrangu, kuid seda pigem vormi tasandil – sisulised otsingud ei ole radikaalselt teisenenud. 1980ndatel maalis Kilk hüperrealistlikul viisil teoseid, kus oli palju viiteid kunstiajaloole, aga ka mütoloogiatele. Siis siirdus ta Tallinnfilmi joonisfilmi lavastuskunstnikuks, kujunes tasapisi välja uuem laad: sellele on omane grotesk, mitmete lugude samaaegne jutustamine, sürrealistlikud assotsiatsioonid, müstika ja salapära.

Vaikelu ubadega liidab grotesksesse liitu kõige erinevamad reaalsused. Laual näeme nii (tänaseks juba vanamoodsat) Nokia telefoni, tikutopsi kui suure sümbolväärtusega kalu. Sarviline deemonlik olend õgib kala, peegeldudes kummastavalt peeglis ja siis veel kolmandat korda veel ühes peeglis. Sellised ruumilaiendused rõhutavad veelgi müstilisust ja sürreaalsust: meiega mängitakse silmamoondustrikke. Säärased pöörased fantaasiad liidetuna peene värvitajuga, kus intensiivseid toone kasutades on suudetud hoida samas harmoonilist tasakaalu, on omaette peatükk Eesti kunstiloos.