Jaan Koort 1883–1935 Tütarlaps patsidega. 1930

Eesti skulptuuri traditsioonid on veidi ebaõiglaselt jäänud Eesti maalikunsti varju, kuigi skulptorite rida on olnud väga esinduslik alates August Weizenbergist ja Amandus Adamsonist kuni Edgar Viiese või Jaak Soansini, rääkimata tänastest skulptoritest. Kolmemõõtmelise objektiga suhtlemine on publikule osutunud natuke keerulisemaks, kuigi skulptuuride väljendusrikkus ja ruumilisus on silmatorkavad. Jaan Koort oli kahtlemata teise maailmasõja eel olulisim Eesti skulptor, kelle tööd äratasid ka rahvusvahelist tähelepanu Pariisist Moskvani. Külluslikus loomingus võib eristada mitmeid perioode, mil vaheldusid nii vormiskäsitlus kui ka motiivid. "Tütarlaps patsidega" on üks Koorti tuntumaid töid, mida ainuüksi enne sõda näidati mitmel näitusel Tallinnas ja Tartus ning on sellest peale olnud väljas kõigil Koorti suurematel väljapanekutel. Teos on valminud ajajärgul, mil Koort keskendus keraamikale, kuid selle kõrval lõi mitmeid portreid ja figuure, samuti loomaplastikat. "Tütarlaps patsidega" kohta leidis Voldemar Vaga, et too on “teostatud Koortile omases vormikindlas, välist efekti vältivas ja kunstilisi vahendeid napilt, kuid mõjuvalt rakendavas laadis”. Enn Lillemetsa sõnul saame skulptuuris imetleda “Koorti oskust avada kujutatavate sisemaailma, olgu nendeks täiskasvanud või lapsed. Moodustavad ju erinevate laste ja abikaasa tundlikud, hingestatud portreed eri materjalides ühe olulisema, õnnestunud osa tema loomingus” – ja näiteks toob Lillemets just “Tütarlaps patsidega”.

Teos on esindatud Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogus; ära märgitud Leo Gensi monograafias (kirjastus "Kunst" 1964) lk 184 nr 187, repro nr 54.