Lydia Mei 1896–1965 Tütarlaps lugemas. 1958

Signatuurita, pöördel RKM deponeeringu märge: Lydia Mei, 1958? /.../

Lydia Mei meisterlikkus akvarellistina lubas tal kujutada ka keerukaid motiive, näiteks inimesi. Voolavad värvid võimaldasid kujutada atmosfääri, kuid Mei suutis neid vajadusel sedavõrd ohjeldada, et edasi anda peaaegu joonistusliku täpsusega ka lugeva tütarlapse näoilmet. Mõtlik, süvenenud laps muutub tänu meisterlikule käsitluslaadile üldistuseks, lapsepõlve sümboliks. Mõned aastad pärast maali valmimist toimunud näituse puhul kirjutati: “Kunstniku rikkalike ja värskete muljete edasiandmiseks sobib väga hästi akvarellitehnika elavus ja käsitluse kiireloomulisus. Ta kannab värvi sulavalt ja voolavana paberile, lastes paberi pinna kergelt läbi kumada. Seetõttu omandavad ka värvid erilise tundlikkuse ja pehme säravuse. Kunstnik töötab väga kiiresti ja suure pingega. Haarates kogu akvarelli korraga, sulatab ta toone järk-järgult üksteisesse. Vaadeldes Lydia Mei akvarellide näitust, kohtame siin ka sageli portreid, mida on väga raske teostada akvarellis. Kuid ka siin saavutab kunstnik suure meisterlikkuse.”