Andres Tolts 1949–2014 Roheline sein. 1991

All paremal: TOLTS 91.

Käesolev teos pärineb Haus Galerii kollektsioonist ning selle müügitulu tervikuna läheb noorte purjetajate Helen Paisi ja Helen Ausmani 2028. aasta LA olümpiale jõudmise projekti toetuseks. Tüdrukud on oma kodumaiste ja rahvusvaheliste kõrgete tulemuste põhjal arvatud Eesti Purjetamise Liidu programmi "Noored talendid olümpiale".  

Iseseisvumise taastulek ei löönud Andres Toltsi rivist ning ta ei näinud vajadust oma seniseid loominguprintsiipe üle vaadata. Toltsi jaoks oli kõige olulisem visuaalsus: vormide, kompositsioonide, värvide omavahelised suhted. Erilise rõhu pani Tolts just kompositsioonile: kuidas teatud elemendid on omavahel kokku pandud. Abstraktset sümboolikat kasutades valis Tolts tavaliselt üpris jõulised ja erksad värvid ning paigutas üksikud objektid poolabsurdsetesse situatsioonidesse. Tolts ei loo jutustusi, samuti ei loo ta emotsionaalseid purskeid, vaid karge vaatepildi. Selsamal 1991. aasta sügisel avab Tolts oma maalinäituse, mille puhul kirjutatakse: “Puhas, selgepiiriline, esteetiliselt nauditav – niisugune on Toltsi looming olnud ja on nüüdki.” Viivi Luik kirjutas antud näituse kohta: “Selle näituse töödega on Andres Toltsil õnnestunud väljendada mõnesid aja ja igaviku kõige raskemini väljendatavaid omadusi – nimelt rahu ja lootust, korda ja harmooniat. Harva leidub tänases maailmas kunstnikku, kes oleks harmoonilisem ja lootusrikkam, kui seda on Andres Tolts.”