Aino Bach 1901–1980 Poisi portree. 1958

All vasakul: Kuivnõel

All paremal: AinoBach 1958.

Aino Bach oli üks neid vähestest naiskunstnikest, kes pärast Pallase lõpetamist sai võimaluse ka edaspidi kunstnikuna järjepidevalt töötada. See ei tähendanud siiski võrreldavaid privileege meestega: tema esimene isiknäitus toimus alles 1961. aastal, mil Bach oli 60-aastane. Tema varane looming, eriti värvilised monotüüpiad, on suuresti paraku hävinud. Siiski teame, et Bachi huvitas algusest peale ennekõike inimene. Sealjuures satuvad tema fookusesse tihti naised ja lapsed, keda ta kujutab sügavama psühholoogilise kaasaelamisega ning filosoofilise mõtestatusega kui tavapäraselt toona Eesti kunstis.

Poisi portree on ergas, elurõõmus lapse portree. Rõhutatud on silmi ja nende uudishimulikku pilku, uhke soeng püsib vaevu peas. Näojooned on edasi antud õrnalt, peaaegu et aimamisi, peegeldamas hellust ja soojust. Võib-olla oli selles ka igatsuslikkust, sest Bachil endal lapsi polnud. Igatahes on tema loomingut nimetatud ka “poeetiliseks utoopiaks”.