Väino Paris 1921–2001 Pirita rand. 1969

All paremal: V.Paris 69

Pöördel: PIRITA 69

Pirita kant muutus Tallinna autorite seas kiiresti armastatuks, kuna siin ühinesid arhailine ja moodne, klooster ja rand, ajatu loodus ja tõtlik maantee. Väino Parise maal on üllatav avastus 1960ndate lõpu Eesti maalikunstist, kuna Paris läheneb loodusele peaaegu edvardmunchilikult. Detailne täpsus on kõrvale heidetud, selle asemel annab Paris edasi oma looduselamust. Jõulised ja tugevad värvid, millele lisavad väljendusrikkust tuule käes painduvad puuladvad, kujutavad ootamatut perspektiivi: Paris on moonutanud vorme, vaatajale lähemalolev maariba on lai, sest sellesse tõmmatud voogavad kiired lisavad veelgi ekspressiivsust ja peaaegu et nägemuslikkust. Nii imetakse vaataja pilk maali pinnale ja juhitakse see kaugustesse, teekonnal läbimas jõulisi ja omanäolisi värvipindu.