Ilmar Kimm 1920–2011 Pargis. 1952

All paremal: I. Kimm 52

1950ndate rangetes oludes sündinud maal lähtub vastupanu osutamata ajastu nõuetest. Kimmi motiiv on rõhutatult optimistlik: idülliline puhkehetk, läbi puude tungiv valgus, looduse kirkus. Samas läheneb Kimm seekaudu ootamatult ka ennesõjaaegsetele traditsioonidele, mil inimese jõudehetki pargis või kohvikus sageli maaliti. Kimm ei ole lähtunud kohustuslikust töötemaatikast, vaid kujutab hoopis oleskelu. Samuti ei ole ta enam rangelt detailideni realistlik, vaid üldistab: vormid sulavad ühte, värvid harmoneeruvad. 1950ndad olid Kimmi jaoks kunstnikuna esilekerkimise aeg ja tasapisi hakati teda märkama, kuid käesolev maal on ilmselt valminud pigem iseendale.
Kimm oli tulnud äsja Tallinna õppejõuks ning ilmselt kujutab teos mõnda Tallinna parki.