Richard Uutmaa 1905–1977 Paadisadamas. 1966

All paremal: R.Uutmaa, 1966. a

Romantiline 1960ndate võtmes akvarell paadisadamast on Uutmaa loomingu kontekstis ootuspärane vaade. Tema pühendumine meretemaatikale ja rannaelule oli programmiline ning kestis aastakümneid. Samas on tähendusvarjundid muutunud. 1930ndatel alustades oli rannaelu igapäevane normaalsus ja Uutmaa sai maalida seda, mida nägi. Alates nõukogude okupatsiooni algaastatest aga hakati merele ja mere äärde pääsemist piirama, rannaelu suretati tasapisi välja ning 1960ndate lõpuks polnud traditsiooniline kalurielu enam see, mis ta oli varem. Ilmselt seetõttu muutub Uutmaa ka järjest lüürilisemaks: varem näeme argise poetiseerimist, nüüd aga äärmiselt soojasid toone, õhu- ja valgusrikkust, miski ei riku idülli ning harmooniat, mida Uutmaa ehk enam ei näe, aga igatseb.