Endel Kõks 1912–1983 Natüürmort kaladega. 1950

All vasakul: Stilleben mit Fishen II. Monotypie 1950.
All paremal: Endel Kõks

Töö valmimisaasta suvel kirjutatakse Austraalias ilmunud väliseestlaste ajalehes: “Saksamaal põgenike laagreis elanud kunstnikest on Endel Kõks üks neid, kes aastatepikkuse visa töö tulemusena on suutnud ennast läbi lüüa ka välismaa nõudlike kunstikriitikute juures. See on seda üllatuslikum, et tingimused neis laagreis olid kõike muud, kuid kaugeltki mitte soodustavad loomingulisele tööle. Kui maalija Endel Kõks oli omariikluse viimaste aastate jooksul tuntud andeka algajana, kes pööras erilist tähelepanu värvile, kuid jäi selle juures siiski teatavais piirides pinnaliseks, siis põgeniku elu raskete aastate kestel osutab Kõksi looming sisulist süvenemist. See on raskemeelne sisemine tõsidus, mis iseloomustab maalija viimaseaegset loomingut, kusjuures tema loomupärane värvimeel on pidevalt peenenenud. Sellega ongi seletatav, et DP-laagrite kunstnike ühistel välisnäitustel leidsid E. Kõksi tööd pea eranditult kiitvat arvustust Euroopa kultuuri keskustes. Kuid isegi saksa kunstiringkonnad, kes on tuntud oma jaheda suhtumise poolest välismaa kunstnikesse, on andnud Kõksi loomingule sellise hinnangu, mille osaliseks on saanud vaid üksikud välismaalased. Nii korraldati mõni aeg tagasi Endel Kõksi erinäitus Ulmi kunstimuuseumi ruumides. Kõikide kohalike ajalehtede kunstikriitikute hinnang oli üksmeelselt tunnustav. Nii kirjutas näiteks “Ulmen Donauzeitung” muuhulgas järgmist: “Esimene mulje sellest noorest eesti kunstnikust on meeldiv üllatus. Rahvuspärane ja ornamentaalselt dekoratiivne on ainult tagapõhjaks, neid elemente ühendab Lääne-Euroopa kunstiarenguga tugev isiklik noot. Endel Kõks, see tugev maalijatalent ja subtiilse tundega peenemate nüansside edasiandja, esitab väga küpset loomingut õlimaalide ja eriti monotüüpiate näol, mida ta muide ka ise eelistab. Ta on atmosfääriliselt vallandunud impressionistliku maalimisviisi edasiviijaks. Kõksi graafika, joonistused ja illustratsioonid näitavad, kui oskuslikult ta oma kujutlusi ka traditsioonilises mõttes kehastab.” Käsitledes näitusel esitatud töid üksikasjaliselt, lõpetab saksa kriitik oma arvustuse eesti kunstniku kohta järgmiselt: “Tema teosed pole kütkestavad mitte ainult nende eriilmelisuse tõttu, vaid nad kõnelevad ka murdumatust elu julgusest. Ulmis korraldatud Kõksi erinäituse tulemusena on kunstnik endale võitnud nime saksa kunstipubliku juures. Ka Ulmi kunstimuuseum omandas E. Kõksi töid oma kunstikogusse.“