Kristjan Teder 1901–1960 Lilled sinise vaasiga. 1934

All paremal: K.Teder. 1934.

Pöördel natüürmort (õli)

Alusraamil TKM, RKM deposiidi märked

Haruldane näide Kristjan Tederi 1930ndate esimese poole loomingust, mis torkab silma oma suurema rafineerituse ja läbimaalitusega kui Tederi hilisemad teosed, mis muutuvad sirgjoonelisemateks. Tederi jaoks oli tegemist teatud vaheetapiga. 1920ndatel reisis ja õppis ta palju, teiste seas Konrad Mägi juures ning Pariisis. Samuti osales ta paljudel näitustel nii Eestis kui ka väljaspool Eestit, pannes oma tööd näiteks Euroopa moodsa kunsti rändnäitusele, mida näidati Indias, Aafrikas, Jaapanis ja Hiinas. Ent Eestisse naasnuna pidi ta keskenduma rahateenimisele ning poja sõnade kohaselt “tuligi pintslid paariks aastaks peaaegu kõrvale jätta ja teha sugulaste juures põllutööd.” 1930ndate alguses rajas ta endale kanala, mille katuse alla ehitas endale ajutise toa, kuid olude sunnil muutus see tema suviseks ateljeeks. Võimalik, et ka käesolev maal on loodud just antud kanalatoas.

Sellele viitab ka poja kirjeldus Tederi elu- ja maalimislaadist, mis põimusid tervikuks. Teder oli aednik, aretades uusi õunasorte, kuid pöörates tähelepanu ka lilledele. Siin poja Eerik Tederi meenutused: “Suurt rõõmu valmistas isale lillede kasvatamine. Eriti meeldisid talle erksavärvilised püsi- ja suvililled. Sageli tõi ta aiast suure kimbu sireleid, pojenge, hiigelpikki kukekannuseid, tulipunaseid talimoone, astreid, gladioole või daaliaid, seadis need vaasi, leidis sobiva koha ja otsis pintslid välja. Mõne päevaga valmiski värvirõõmus õlimaal, mis sügisesel või talvisel näitusel paljudele külastajaile meeldis. Isa armastas jäädvustada lõuendile ka lihtsaid põllulilli, eriti rukkililli ja karikakraid.”

Käesolev töö on seega valminud ilmselt samamoodi ühelt poolt spontaanse sööstuna, teiselt poolt näeme aga nii fooni kui lillede läbimaalitust. Tederi pintslilöök vaheldub säbrulisest laiatõmbeliseni, meisterlikult ühendab ta tausta lakoonilisema, kuid sügavuti maalitud lahenduse lillede ja laualina efektsusega. Maali üldkoloriit koosneb mitmest erinevast toonist, kuid need ei võistle omavahel, vaid sulanduvad tervikuks.