Malle Leis 1940–2017 Lilled. 1995

All paremal: Sandra 1995 LEIS 1995

Malle Leisi motiivide ring sai selgeks üpris varakult: ta leidis ammendamatut inspiratsiooni loodusest, suutes pühendada erakordselt palju aega, tähelepanu ning annet, et oma teostel asetada uutesse ning uutesse kombinatsioonidesse lilli, rohukõrsi või marju. Lähivaates lille kohale kummardudes ning õite sisekosmost suurendatult maalides muutuvad taimed juba peaaegu et kosmoloogilisteks objektideks, mille puhul ei naudi me ainult nende ilu, värvikirevust ja lihavust, vaid ka nende eksistentsiaalset jõudu. Malle Leisi kõrgperioodist pärit akvarell kujutab talle omaselt elujõulist loodust. Leisi enda sõnul ei maalinud ta peast, vaid “mingi toetuspunkt on alati. Ma ei joonista midagi ette, ei tee kompakavandeid. Lihtsalt võtan paberi ette ja teen. Või õigupoolest teeb pilt ennast ise. Kui ma juba maalin, olen juba üks osa sellest. Tean lihtsalt, mida pean edasi tegema ja seda pole vaja isegi enda jaoks sõnadesse panna. Olen avastanud enda jaoks lillede ja taimede maailma. Minu arvates on vale, kui mõned inimesed ütlevad – ah, see lillemaalija. Miks ei võiks ma siis lilli maalida, kui need ometi on nii ilusad.”