See tegelane seal mere kohal hõljumas on ilmselt vanema põlve kunstnik, baretiga. Selle pildi kohta nüüd kirjutama hakates mõtlesin, et mul on ikka kõvasti vedanud, et olen saanud üle kolmekümne aasta maalida pilte. Et mul on perekond kes pole seda takistanud ja ka palju vaatajaid kes on suurema osa maalidest omale koju seinale ostnud.

Selle maali kohta pole mul midagi tekstina lisada, kõik on näha.

Kui, siis veidikene tehnikast, olen õlimaalimist õppinud enamjaolt ise, katse-eksituse meetodil. Nüüd lõpuks olen jõudnud ammuteada tõeni, et vähem on rohkem. Kümme aastat tagasi veel maalisin seitse, kaheksa õhukest kihti ühe lõuendi peale. Võttis jupp aega, et aru saada - seda on liiga palju. Nüüd on kõige rohkem kaks, kolm kihti.