Valerian Loik 1904–1986 Akt raamatuga. 1950

Signatuurita

Puhkava inimese motiiv jõudis Eesti kunsti suuresti 1920ndatel aastatel, mil tekkis kodanlus ja inimestel laiemalt vaba aega. Kuigi töömotiivid olid siiski endiselt ülekaalus, võis märgata üha enam töid, kus inimesed istusid kohvikutes, jalutasid parkides ja nii edasi. Pärast teist maailmasõda võimendus esialgu töötamise ülistamine, kuid siiski märkame ka nüüd naudinguhetki. Valerian Loigu akt on ühtaegu akt, alasti naisekeha kujutamine, teiselt poolt aga näeme olukorda, kus inimene on täielikult lõõgastunud, muretu, see on tema hetk. Kunstnik ei ole end küll täienisti maalilt välja tagurdanud, ta on selle kompositsiooni sättinud ja jälgib seda pingsalt, kuid akt justkui ei poseerikski, vaid lihtsalt oleks.