Aleksander Vardi 1901–1983 Abstraktne kompositsioon punasega. 1960

Aleksander Vardi looming kuulub nende näidete sekka, kus ootamatu teemakimbuke võib järsult erineda kogu ülejäänud pildist. Järjepideva linnavaatleja ning maastikumaalijana tuntust kogunud Vardil valmisid 1950ndate lõpul-1960ndate algul ootamatult terve rida abstraktseid maale, millega ta jätkas veel kümmekond aastat. Need on tööd, kus professor on üksipulgi lahti võtnud need osad, millest tema panoraamsed vaated tegelikult koosnevad. Hoolikalt jagab Vardi siin värvid erinevate vormide vahel ning püüab neid siis omavahel klapitada. Erinevalt Endel Kõksi hullavast värvijoobumusest on Vardi tunduvalt kaalutletum, läbimõeldum, ettevaatlikum. Peaaegu matemaatilise täpsusega mõõdetud vahekorrad äratasid elavat tähelepanu, siiani nimetatakse just seda perioodi Vardi teiseks õitsenguperioodiks pärast Pariisist 1930ndate lõpul lahkumist. “Kõrgtasemel Vardi,” märgib Indrek Hirv, “ärkas uuesti kuuekümnendatel, abstraktsetes maalides.” Ja lisab siis: Me näeme julget kunstnikuloomust. Me näeme valmisolekut riskiks.