Kristjan Teder 1901–1960 Pojengid. 1950

Kristjan Teder oli loodusmaalija par excellence, kes just säärasena on läinud ka kunstiajalukku. Ta õppis „Pallases“ ning mõned aastad ka Pariisis, tõustes 1930ndatel jõuliselt kunstiavalikkuse tähelepanu alla. Tema ampluaaks olid ennekõike lillemaalid, kuid ka maastikuvaated, sekka ka mõned portreed. 1939. aastal toimunud kuue kunstniku ühisnäitusel märgib Armin Tuulse: „Temagi looming põhineb suurel määral koloriidil. See on soe, meeleolukas maailm, mida Teder kujutab oma lõuendeil.“
Värvimeistrina tõestas Teder end ka sõjajärgses loomingus. Vorme kergelt ning naiivsel moel stiliseerides suunas ta oma peatähelepanu koloriidile ning selle jõulisusele. 1950. aasta oli Tederi elus keeruline, ta visati poliitilistel põhjustel välja kunstnike liidust ning seetõttu on tema selleaegset loomingut võrdlemisi vähe. Käesolev töö tõestab aga, et sarnaselt paljudele kunstnikele pakkus Tederilegi eluraskuste puhul lohutust ja lootust ikkagi maalikunst ning selle väljendusvahendid.