Ardo Sivadi 1900–1966 Männid.

Ardo Sivadi töö võiks oma laadi järgi dateerituna kuuluda sajandi algusesse, kusagile ühte ajajärku Ants Laikmaa „Capri maastikuga”. Juugendlikud männitüved pole maalitud kuurordis puhkava inimese, vaid kindla nägemusega autori poolt. Sivadi ei stiliseeri mände ja nende tüvesid juhuslikult: erinevalt paljudest ei näe ta puudel romantilist õhtuvalgust või õrnu pruunikaid toone, vaid ennekõike nende vorme. Sihvakad, pikad, sirged, julged – just seda rõhutab Sivadi ka oma stiliseeringus. Nende omaduste erilise väljatoomisega näib ta kõnelevat aga enam mitte ainult mändidest, vaid laiematest tähendustest (nt laevamastide sümboolsusest), ehk isegi pigem inimlikest loomuomadustest. Sivadi on oma “Mändides” elegantselt ühitanud kaks art deco allikat - juugendi ja konstruktivismi nurgelisuse.