Julius Gentalen 1903–1966 Pojengid. 1961

Natüürmort pole juhuslikult kujunenud üheks levinumaks maalikunsti žanriks, kuna pakub võimalusi värvimöllust (mida armastas näiteks Elmar Kits) kompositsiooniõpetuseni. Gentaleni valik ammutab eeskujusid kõigist võimalustest. Ühelt poolt on ta äärmiselt korrektne, iga pintslitõmme on mõõdetud ning tulemuseks on kaunis ja suurejooneline lillevaade. Teiselt poolt huvitub ta kahtlemata näiliselt juhuslikult sätitud lillede värvidest, nende vastandamisest (samuti näiliselt juhuslikult) valitud fooniga. Seetõttu tundub, et tegemist on maaliga, kus kunstnik pöördub korraks tagasi omandatud algtõdede juurde, et kontrollida nende valdamist. Sest paika peavad nad niikuinii.