Richard Uutmaa 1905–1977 Rannamaastik. 1966

Akvarellitehnika võimaldab värvide sulandamist ja vabakäelisemat vormikäsitlust kui õlimaal, ent peidab endas ka mitmeid ohte. Nii ei tulda sageli toime tõdemusega, et akvarell on raskesti kontrollitav. Ta valgub laiali, ületab seatud piirjooni, ajab sisse oma rajad. Seetõttu on ka Uutmaa valinud motiivi, kuhu säärane käitumine sobiks. Õhulisi värve suudab Uutmaa kasutada erakordselt tundlikult. Samas jätab ta hulgaliselt ruumi ka “tühjaks”, laskumata liigsesse nokitsemisse. See lisab vaatele omakorda avarust ning valgust. Majade, paatide ja kivide piirjooned on antud mõne üksiku, kuid täpse kontuuriga. Motiiv on muidugi ehtsalt richarduutmaalik. Vaimustumine rannaelu ilust ja võlust ei lõpe tema jaoks iial.