Kristjan Teder 1901–1960 Talvine Tartu. 1942

1940ndate esimesel poolel pidid kunstnikud sageli mõtlema mitte loomingule, vaid ellujäämisele. Kunsti juurde tagasi pöördudes olid nad ometi optimistlikud. Kristjan Tederi Tartu vaade ei ole samamoodi agulivaikelu tõsimeelse sünguse kujutamine, vaid pillavalt rõõmus. Talvine lumevalgus on tunginud kõikjale ning kogu linn mõjub korraga turvalise meeleolu kandjana. Teder ei lasku nüanssidesse või kompositsiooniprobleemide lahendamisse, vaid jagab oma naiivset vaimustumist loodusseaduste valitsemisest.