Eduard Wiiralt 1898–1954 Natüürmort. 1926

Eduard Wiiralti “Natüürmort” on tõeliselt avastuslik. Teame Wiiralti varaseid puugravüüri katsetusi ning ka “Natüürmordi” rolli nende seas, olles üks tuntumaid ja enimreprodutseeritud lehti. Ent selle koloreeritud ning pühendusega varustatud variant on kunstiajalooline pärl, millele on raske võrdset leida. Lehele kantud pühendus tõestab ühtlasi ka teose tähendust Wiiralti jaoks, kes kingib töö ühe oma galeristi abikaasale. Pole sugugi võimatu, et naiseportree pildil on just nimetatud naise järgi tehtud.
“Natüürmort” on Wiiralti varasele perioodile iseloomulikus puugravüüri tehnikas, mida ta hilisematel aastatel kasutas tunduvalt harvem. Erinevalt hiljem valminud töödest on Wiiralti joon võrdlemisi lai ning üldistav. Motiivistik hõlmab endas mitmeid elemente, mis näivad viitavat elu pahupoolele ning saatuslikkusele: alkoholipudel, kaardid, naise portree. Siin on nii hüvastijättu 1920ndate esimese poole Wiiraltiga kui ka ettekuulutus tema pöörastele fantaasiatele. Ent erinevalt niivõrd tuttavast Wiiraltist on siin loobutud graafikakunstile omaseks peetavast piirdumisest must-valgete toonidega – lisatud on värv. Ja see on juba peaaegu maal.