Lõputult lilli lõpututel akendel, mis kõik on kuulunud kunstnikele. Seesuguseid teoseid on eesti kunstiloos pea igal loojal, mis teeb teema järjepidevuse intrigeerivaks. Agu Pihelga linnavaade ateljee aknast ühendab võimsad mõõtmed ning rõõmsa meeleolu. Hoolimata ahvatlusest täita suur pind arhitektuurselt põnevate detailidega on ta pidanud olulisemaks õhurikka atmosfääri loomist. Ühtlasi annab Pihelga siin sissevaate kunstniku töökeskkonda, jätkates traditsioonilise “kunstnik vaatab oma aknast välja” maalide sarja. Selles reas, kus enne teda on näiteks Adamson-Eric, Aleksander Vardi jpt, torkab Pihelga silma. Kui ülalnimetatud on loonud pigem intiimseid vaateid, kus aknalauda kaunistavad mitmed kunstniku ümbrusest pärit esemed, siis Pihelga ei karda olla suurejooneline, üldistav ja rõõmus.