Nikolai Kull 1894–1945 Saare maastik. 1930 - 1940

Nikolai Kull on seekord tuttavad talvised Tallinna vaated hüljanud ning siirdunud anonüümse saare maastikku uurima. Siinkohal võime julgelt kõneleda improvisatsioonist – lennukast meloodiast, mis kunstikku tema loodusevaatlustel endasse haaras. Hoopis erinevalt tavaliselt mastaapsetest ning suurtest linnapiltidest on Kull seekord tundelisem ja näeb loodust mitte linnulennult, vaid silmade kõrguselt. Kõrge taevas annab juurde avarust ning kidur ja tühi maastik jätavad rohkem ruumi värvidele, mida kunstnik tavalisest julgemalt kasutab. Toonid on ühtpidi tagasihoidlikult pruunides varjundites, ent teisalt lasevad jõulisel punasel kujundada pildi südame. Kulli tõetruude linnavaadete kõrval annab “Saare maastik” aimu kunstniku üllatuslikumast ja seni ehk vähem ootuspärasest maalijanatuurist.