Raivo Korstnik 1932–1992 Karjus Armeenia mägikülas. 1962

Raivo Korstnik on jäänud suureks üksiklaseks, kes esines väga loetud isiknäitustel ning kelle loomingut teame tänaseni ainult tänu üksikutele juhuslikele näidetele. Ometi on see vähene loonud meile pildi kunstnikust, kes oli kogu aeg kunstimaailma huviorbiidis. Omaaegsed reprod, ühisnäitused, aga ka Eesti Kunstimuuseumi järjekindlad ostud, mis keskendusid eelkõige Korstniku 1960ndatele aastatele. Seda perioodi ongi nimetatud tema viljakaimaks ja olulisimaks.
Juba 1940ndatel sai alguse eesti autorite sage viibimine Kesk-Aasias ning Taga-Kaukaasias, kust toodi siinsesse kunsti olulisi uusi impulsse. Korstniku Armeenia vaade kuulub kahtlemata sellesse ritta. Selle perioodi üldvaimu seiskohast ootamatult on Korstnik siin väga julge, ta ei nikerda üksikasjade kallal, vaid üldistab. Eriti tuleb esile tõsta aga tema suurepärast värvikäsitlust, kus ta suurte pindadega loob efektse tulemuse. Isegi kuut-seitset eri värvi lambad ning karjuse kahtlane nahavärv saavad seeläbi põhjenduse ...