Olav Maran 1933 Õhtune vaade Otepäält. 1961

Olav Maran oli 1960ndatel üks olulisemaid eeskujusid toona esile kerkinud avangardipõlvkonnale. Nii kunstniku kui teoreetikuna kõrgelt hinnatud Maran avas paljude jaoks uksed, mis enne teda olid suletud. Ühena esimestest julges Maran läbi murda sotsialistliku realismi kaanonist ning asuda nähtavat maailma vastavalt kunstniku nägemusele töötlema. Läbi kümnendi keskendus ta maastikumaalile, kuid ei lähtunud kunagi abstraktsest maastikust, vaid käis sarnaselt kunstnikustereotüübile omaette maalimisretkedel. Peamiselt liikuski ta Lõuna-Eesti kuppelmaastiku vahel, kus on valminud ka käesolev töö. Maran on ise oma toonaseid töid iseloomustades öelnud, et kuna looduse võimsuse kujutamisel jääb maali vahenditest alati puudu, siis on autori ülesandeks luua fantaasiapilt. “Tunneme, et oleme niisuguse pildi maalinud, mida enne meid veel ei olnud, ent mis ei ole ka mingil moel vastuolus tõelise loodusega,” ütleb Maran.