Lepo Mikko 1911–1978 Tütarlapse portree. 1937

Lepo Mikko on siinsesse avalikku kunstilukku kirjutatud peamiselt tänu pärast Teist maailmasõda valminud töödele, ent kuigi suurel määral õige, tuleneb säärane mulje eelkõige Mikko varasemate tööde nappusest. 16-aastaselt Tallinnas kunstiõpinguid alustanud ning 1930ndatel “Pallases” Nikolai Triigi käe all õppinud Mikko varase loomingu tuumseim osa langeb just õpikümnendisse. See oli aeg, mil Mikko oli vabanenud enda sõnul kuivast Tallinna Kunsttööstuskooli õhustikust ning siirdunud raskete majanduslike olude kiuste “Pallasesse” õppima. Just see väljakannatamatus kunsti loomisel tungib selgelt esile ka käesolevas töös.
Mikko on eitanud ühtse “pallaslikkuse” olemasolu, väites, et tõukuti ikkagi erinevatest kunstisuundadest. Nii pidas ta erinevalt heast sõbrast Elmar Kitsest oluliseks “karmi ja jõulist Põhjamaade kunsti”. “Tütarlapse portree” on hiilgav näide 1930ndate Mikko suurepärasest vormist, mida on iseloomustatud ka kui demonstratiivset vastuhakku ärevatele aegadele. Maalilisi väärtusi filigraanselt esiletoov ning ajastu sõnumit esteetilise naudinguga siduv lähenemine on Mikko jaoks ilmselt tema pärisosa.