Raivo Korstnik 1932–1992 Kalurid merel. 1960

Raivo Korstniku looming on olnud väga mitmepalgeline. Hästi on teada tema popkunsti mõjudest kantud värvikirevad linnavaated. Seal on palju väikeseid detaile, inimhulgad marssimas, tavaline linnamelu ühel argipäeval. Nende tööde kõrval on samas teada 1960ndate alguse Korstnik, tema hiilgeaegade looming. Tema lemmikmotiiviks kujuneb sel ajal elu saartel, eriti kalurid. Korstnik sõidab nendega kaasa, istub paadi ninas ja jätab kõik meelde. Hilisemast kerglusest pole jälgegi, Korstnik suhtub kaluritesse ilmselge lugupidamise ja austusega. Meeleolu on vaikne, jõulised mehetüübid istuvad paadis ning vaatavad merele. Figuraalkompositsiooni loojana tekitab Korstnik ootamatu paralleeli Eerik Haameriga. Samasugune siiras austus ja arusaamine, osavõtmine ning -saamine rannainimeste elust. Sarnaselt “Eeposele” jätab Korstnik vähe ruumi dekoratiivsetele detailidele, kuigi varahommikune paadisõit merel pakuks selleks ohtralt vaateid. Korstnik on ikka ja jälle vaadanud ainult inimesi. See on ka kõik, mis teda ühel 1960. aasta paadisõidul huvitas.