Ilmar Malin 1924 - 1994 Kesk-Aasia motiiv. 1961

Ilmar Malin jõudis pärast Teist maailmasõda, vangistust ning Siberi-aastaid alles 1948. aastal kunstikõrgkooli. Ometi tõusis temagi pärast ERKI lõpetamist kiiresti oluliseks autoriks, kelle nimega seostati eelkõige avangardkunsti sisenemist siinsesse kunstilukku. Malini isepäisus ja loomingu äravahetamatu omanäolisus oli ajas ometi vägagi muutuv, hõlmates hilisematel kümnenditel eesti sürrealismi tippteoseid.
Malini 1961. aasta suvel Kesk-Aasias valminud tööd moodustavad omaette peatüki kunstniku loometeel ning mõned teatmeteosed alustavadki alles siit Malini uurimist. Tänaseks äärmiselt vähe säilinud seerias vahendatakse sarnaselt Wiiralti Maroko-reisile Malini Aasia-muljeid: erksavärvilisi, üldistatud joone ning omapärase motiivivalikuga. Evi Pihlak on kirjutanud, kuidas stiliseeritud vormi- ja värvitõlgenduste kaudu avaldas Malin protesti “eelneva aastakümne dogmaatiliselt natuuritruudele kunstiprintsiipidele”. Omaette tõlgendusmasina käivitab töö keskosas olev mustava näoga tütarlaps. Me võime vaadelda teda Kesk-Aasia kultuuridele iseloomuliku looritatud naisena, ent me võime näha ka jõulist viidet sunnitud anonüümsusele ning tasalülitamisele. Seeläbi muutub valitud motiiv vaid ettekäändeks üldinimliku sõnumi signaliseerimisel.