Raivo Korstnik 1932–1992 Vanalinna vaade. 1968

Raivo Korstnik on kummalise ning ebaõiglase saatusega kunstnik. Surutiskümnenditel ERKIs õppinud ning 1960ndate alguses aktiivse loometegevusega alustanud Korstnikku nimetatakse üha enam samas reas Henn Roode ning Olav Maraniga. Esile tõstetakse tema rolli 1960ndate maaliuuenduses ning vihjatakse kunstniku headele suhetele noore pealetõusva avangardpõlvkonnaga. On siis mõistetav, miks Korstnik agarast näitustegevusest tagasi tõmbus ning seda enam õppejõutegevusele keskendus.
“Vanalinna vaade” on valminud Raivo Korstniku parimal loomeperioodil ning siitki saame tõmmata erinevaid juhtlõngu. Üks viib meid otsejoones 1960ndatel valitsenud kubistlike venitamiste ning moonutamiste juurde, teine legendaarse ‘68 aastani, mil piiratud vabadus oli veel võimalik ka kunstis. Kolmas viib meid aga vanalinna kujutamistraditsioonideni, mille postkaardilikust iseloomust erineb Korstniku maal otsustavalt. Tavalise turismivaate asemel tabab Korstnik tõepoolest linna olemust - tabab liikumist, voogavust, elu, aga ka kummalisi murtud vaatenurki ning kõrgele tõstetud horisonti. See maal on omalaadne noodikiri, mille järgi mängitud muusikat iseloomustab lõpuni viimistletud ning täpselt arvestatud vahekordade ning üleminekutega rütm.