Linda Kits-Mägi 1916–1990 Saaremaa külatee. 1956

Paralleelselt Elmar Kitsega “Pallases” Ado Vabbe juures õppimist alustanud Linda Kits-Mäe looming täiendas mitmeski mõttes tema abikaasa poolt loodut. Kui viimane tegutses looduses alati impulsiivselt ning hetketunnet usaldades, siis Linda Kits-Mägi süvenes väljanopitud motiivi põhjalikult ning lõpetas maali enamasti pärast hoolikat viimistlemist ateljees. Tema tööd mõjuvad seetõttu väljapeetult, iga toon on täpselt timmitud ning vormid puhastatud liigsest.
“Saaremaa külatee” on suure tõenäosusega valminud samal kuul, kui Elmar Kitse “Saaremaa maastik lehmaga”, mis lubab meil veelgi selgemalt märgata, kuivõrd erinev ning tugev oli Kits-Mägi maastikukäsitlus. Saaremaa on oma lakoonilise loodusega esitanud väljakutse tervele reale kunstnikele. Hoolimata nappidest eeldustest, mida nähtav vaatepilt kunstnikule on pakkunud, võlub Kits-Mägi kiduratest kadakatest, hargnevast jalgteest, näoga mere poole olevast tuulikust ning pilvevaesest taevast välja midagi, mis paneb meid Saaremaa loodusesse kiinduma. Kadakatest on saanud põnevad värvi- ning vormikatsetused, kus nappide peenete kontuuridega pannakse nähtamatu tõke rohelise möllamisele. Hargnev jalgtee on muutunud omalaadseks sümboliks minemisele ja tulemisele, mille keskel lebav veesilm on maalitehniline seljavõit. Üksik tuulik on muutunud maastiku iseväärtust rõhutavaks objektiks, tuues oma lakoonilise kujutamislaadiga välja kumava looduse. Ja taevas? Taevas koos pilvevööga jälgib rahulikult seda, mida üks kunstnik keset Saaremaad teeb.

Teos esineb Tartu Kunstimuuseumi 1960. aasta näituse kataloogis nr. 85 all.