Gregor von Bochmann 1850-1930 Lahtirakendatud hobune. 1900

Gregor Bochmann, keda Saksa kunstiteadlased on nimetanud “moevooludest sõltumatuks vana kunsti Meistriks”, sündis Nehatu mõisas. Ta lahkus Eestist juba 18-aastasena, et asuda õppima prestiižsesse Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse ning juba kolm aastat hiljem asutas ta samas linnas oma stuudio. Järgmised aastakümned nägid Bochmanni järjest kasvavat kuulsust, mille tulemuseks olid akadeemikutiitel Berliini Kunstide Akadeemiast ning professoriks nimetamine Düsseldorfi koduakadeemia poolt. Sajandivahetuse kunstipöörete keerises ning Saksa kunsti tulipunktis olles jäi Bochmann alati endale truuks, vahendades läbi virtuoossete ning maalitehniliselt perfektsete tööde eelkõige kodumaalt pärit mälestusi ning lapsepõlvemuljeid.
“Lahtirakendatud hobune” peegeldab ühelt poolt autori meisterlikku akadeemilist värvi-, pintsli- ja kompositsioonivaldamist, teisalt reedab nostalgiline stseen Bochmanni varjamatut kiindumust siinsetesse inimestesse ning olukordadesse. Just sääraseid töid on oma kollektsiooni muretsenud muuseumid, sest kus mujal peegelduks rahvusvaheliselt tähendusrikka kunstniku Eesti-lembus paremini. Oma lemmikmotiivi – hobused sepikoja ees – kasutab autor ettekäändena, et demonstreerida oma võimet jätta kõrvale tarbetu nokitsemine detailides. Ta soovib tabada akvarellides selle, mis olulisim – ühe meeleolu, ühe tunde, ühe hetke.