Konrad Mägi 1878–1925 Maastik kellatorniga (Kihelkonna). 1913
Õli, lõuend. 61.0×68.0 cm Saadavus: Müüdud Raamita
Osalenud oksjonil HAUS GALERII/ XIII OKSJON. 2003 sügis
21 826€
Teosest
Kui valida 20. sajandi kunstiloost kõige olulisemad ajalõiked, siis Konrad Mägi ja tema Saaremaal viibimine 1913. ja 1914. aastal oleks vaieldamatult üks neist. Kaks suve, mille jooksul Mägi lootis leida mudaravilas rohtu oma reumale, kujunesid ajaks, mil valmisid tema loomingu kõige emblemaatilisemad tööd. Liialdamata saame öelda, et Saaremaa maastikud ongi Konrad Mägi.
Kogu 20. sajandi esimese poole eesti kunstiloo võiks tegelikult koondada Konrad Mäe ümber. “Pallase” kunstikooli asutamine ja juhatamine ning seega kindla platvormi loomine kogu järgnenud eesti kunstile on üks. Teisalt on tõepoolest uskumatu, kuidas Mägi - “vaieldamatu eesti kunsti ime” (Virve Sarapik) – tegi äärmiselt lühikese aja jooksul hüppe Köleri akadeemilise laadi juurest värviküllaste maastikeni, mille erakordset jõulisust peetakse nii müstiliseks kui ka meelehaiguse piire katsuvaks. “Tema lõuenditel saab loodus tõesti elavaks, ehk õigemini, maastik saab elavaks,” kirjutab Mäe kaasaegne Hanno Kompus. “Mägi maastikud,” ütleb Juhan Luiga, “paistavad minule väljalõikena kosmosest, ilmalaotusest, värvirõõmsa tuleviku-ilmana, kus inimene ainult vaimuna elab.”
Evi Pihlak, meie kunstiteaduse üks liidreid, väidab oma monograafias, et “Mäest kui Eesti maastiku kujutajast võib tõsisemalt rääkida tema Saaremaa-aineliste maalide põhjal”. Tema arvates oli Saaremaa “kunstniku loomingulises biograafias õnnelik leid, milles ta senised maalimiskogemused ühendas uue tunnetuslaadiga.”
Konrad Mäe Saaremaal valminud tööd, millest enamik asub loomulikult Eesti Kunstimuuseumis, on täpselt dateeritud vaid paaril juhul. Mõlema aasta suvel valminud töid loetakse üldiselt ühiseks tervikuks, mida seovad omavahel mitmed ühendusniidid. Just Saaremaal loobus Mägi ateljees viimistlemisest ning sageli valmisid tema tööd otse looduses maalides. Imestusega on märgitud, kuidas Mägi on valinud Saaremaa ilma kujutamiseks eranditult ereda päikesevalgusega päevad ning kuidas pigem hallitooniline Saaremaa on Mägi lõuendil muutunud maastikeks, “kus avaldub ELU” (Hanno Kompus). Värvikirevad ning jõulised, tehniliselt perfektsed ning rahvusvahelise kunsti mõõtudele vastavad Saaremaa maastikud on vaieldamatult kogu Eesti kunstiajaloo taustal silmapaistvad pärlid. “Mägi oli esimene kunstnik,” on Pihlak veendunud, “kes 20. sajandi moodsa kunsti vahenditega söandas läheneda meie suhteliselt hallile ja tagasihoidlikule loodusele ning avastas seal ootamatu maaliliste väärtuste varasalve.”
Aga kes teine see olekski saanud olla?
Kogu 20. sajandi esimese poole eesti kunstiloo võiks tegelikult koondada Konrad Mäe ümber. “Pallase” kunstikooli asutamine ja juhatamine ning seega kindla platvormi loomine kogu järgnenud eesti kunstile on üks. Teisalt on tõepoolest uskumatu, kuidas Mägi - “vaieldamatu eesti kunsti ime” (Virve Sarapik) – tegi äärmiselt lühikese aja jooksul hüppe Köleri akadeemilise laadi juurest värviküllaste maastikeni, mille erakordset jõulisust peetakse nii müstiliseks kui ka meelehaiguse piire katsuvaks. “Tema lõuenditel saab loodus tõesti elavaks, ehk õigemini, maastik saab elavaks,” kirjutab Mäe kaasaegne Hanno Kompus. “Mägi maastikud,” ütleb Juhan Luiga, “paistavad minule väljalõikena kosmosest, ilmalaotusest, värvirõõmsa tuleviku-ilmana, kus inimene ainult vaimuna elab.”
Evi Pihlak, meie kunstiteaduse üks liidreid, väidab oma monograafias, et “Mäest kui Eesti maastiku kujutajast võib tõsisemalt rääkida tema Saaremaa-aineliste maalide põhjal”. Tema arvates oli Saaremaa “kunstniku loomingulises biograafias õnnelik leid, milles ta senised maalimiskogemused ühendas uue tunnetuslaadiga.”
Konrad Mäe Saaremaal valminud tööd, millest enamik asub loomulikult Eesti Kunstimuuseumis, on täpselt dateeritud vaid paaril juhul. Mõlema aasta suvel valminud töid loetakse üldiselt ühiseks tervikuks, mida seovad omavahel mitmed ühendusniidid. Just Saaremaal loobus Mägi ateljees viimistlemisest ning sageli valmisid tema tööd otse looduses maalides. Imestusega on märgitud, kuidas Mägi on valinud Saaremaa ilma kujutamiseks eranditult ereda päikesevalgusega päevad ning kuidas pigem hallitooniline Saaremaa on Mägi lõuendil muutunud maastikeks, “kus avaldub ELU” (Hanno Kompus). Värvikirevad ning jõulised, tehniliselt perfektsed ning rahvusvahelise kunsti mõõtudele vastavad Saaremaa maastikud on vaieldamatult kogu Eesti kunstiajaloo taustal silmapaistvad pärlid. “Mägi oli esimene kunstnik,” on Pihlak veendunud, “kes 20. sajandi moodsa kunsti vahenditega söandas läheneda meie suhteliselt hallile ja tagasihoidlikule loodusele ning avastas seal ootamatu maaliliste väärtuste varasalve.”
Aga kes teine see olekski saanud olla?
Jaga 
